12. klass kirjandus

12.b Andrus Kivirähk "Rehepapp"/"Mees, kes teadis ussisõnu"   15.01, "Sügisball" jääb ära (teatriskäik).
12.a Mati Unt "Sügisball" 17.01
12.a Andrus Kivirähk "Rehepapp"/"Mees, kes teadis ussisõnu"  14.02      

12. klass eesti keel

10.12 on TEST nr 2. Hilinejad testile ei pääse.

Tähelepanu!
Esmaspäeval, 3.detsembril on 12.a-l ja 12.b-l  4  tundi matemaatikat, sest 10.12 on eesti keeles TEST nr 2.

11. klass kirjandus

3.12 LT nr 2

Need, kellel luuleesitlus tegemata jäi, saavad võimaluse 17. detsembril. Järelevastamise ajal esitlust teha ei saa.

Valida on järgmiste autorite vahel: 
Johannes Semper

11. klass eesti keel

A.H.Tammsaare „Juudit” - lugemiskontroll 5.12

12.12 võõrsõnad A-L

10. klass kirjandus

 Päeval, mil valgus pilvedesse mattus,
Sest oli talgi Looja pärast valus,
Mu süda, Emand, iket äkki talus,
Kui teie kaunis pilk mu peale sattus.
Näis loomulik mu pahaaimamatus
neil tundidel, ent siiski olin jalus
ma Amoril, ja minu piina alus
üldleinamisega sel kombel kattus.
Mind Amor palja leidis relvi poolest,
tee hingepõhjast silmaveele lahti -
uks ka ei kaitse, värav ka ei aita.
Ma arvan, nii ei peeta ausat jahti,
et mina, kerge saak, küll langen noolest,
teid, kaitstut, üldse ent ei ähvardata.

Vaatle stroofiskeemi, silpide arvu värsis, tee riimiskeem.

Missugustes salmides missugune môte edasi antakse?

Missugused read on luuletuse môtet arvestades kôige olulisemad?

Kuidas sina môistad luuletuse sônumit? 

Dante Alighieri
http://meiekirjandus.pbworks.com/w/page/10207644/Dante%20Alighieri


10 käsku
http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kFCmme-kE4sku.php

Piibel
http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/
http://www.piibel.net/

12.12 LK "Kuningas Oidipus"

10. klass eesti keel

KT kordamisküsimused (VIHIKUST)

1. Mis on häälikusüsteem?
2. Nimeta kaashäälikud ehk
3. Nimeta täishäälikud ehk
4. Nimeta sulghäälikud ehk
5. Mille poolest erinevad sulghäälikud ahtushäälikutest?
6. Nimeta helilised häälikud.
7. Nimeta helitud häälikud.
8. Mis on silp?
9. Milline on silbi ülesanne?
10. Nimeta silbi osad.
11. Nimeta silpide liigid.

12. Mis on I välde?
13. Mis on II välde?
14. Mis on III välde?
15. Mis on pearõhuline silp?
16.Mis on vältevaheldus?
17. Mis on laadivaheldus?
18. Mis on vokaalivaheldus?
19. Vokaalivaheelduse reeglid
20.Võrdlusastmed
21. Lühikese ülivõrde moodustamine
22.Praktilised ülesanded

TK Häälikusüsteem 19.02

1. Mis on häälikusüsteem?
2. Nimeta kaashäälikud ehk
3. Nimeta täishäälikud ehk
4. Nimeta sulghäälikud ehk
5. Mille poolest erinevad sulghäälikud ahtushäälikutest?
6. Nimeta helilised häälikud.
7. Nimeta helitud häälikud.
8. (praktiline )
9. (praktiline )
10. Mis on vältevaheldus?http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=v%C3%A4ltevaheldus&F=M
11. Mis on laadivaheldus?http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=laadivaheldus&F=M
12. Võrdlusastmete moodustaminehttp://www.koolielu.ee/pages.php/03030102?txtid=5322&get=0

KT  murded 16.01

TK ÕS-i kasutamise peale

Märkide tähendus
Lühendid ja stiilivaldkonna märgendid
Tüüpsõnad
Käänamine/pööramine
Tähenduse leidmine
Rööpsed vormid( mõlemad lubatud - näit lõppeb ja lõpeb)

Õpime ÕS-i kasutamist
http://www.eki.ee/dict/qs/
http://failid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/peegel2/peeg.html

Kordamine murded

 


Mis on murded?
Murdedhttp://www.avita.ee/pdf/eesti%20keel%207%20_lk14-15.pdf

Murretest põhjalikumalt
http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Must.pdf

Haljala
 http://www.eki.ee/murded/fonoteek/mp3/EMH_702_1.mp3
 Saaremaa
 http://www.eki.ee/murded/fonoteek/mp3/EMH_702_1.mp3
Tarvastu
http://www.eki.ee/murded/fonoteek/mp3/EMH_84_107.mp3
 Setu
http://www.eki.ee/murded/fonoteek/mp3/EMH_739.mp3
Keskmurre
http://www.eki.ee/murded/fonoteek/mp3/KKI_MT_219_65.mp3
 Kodavere
http://www.eki.ee/murded/fonoteek/mp3/EMH_378_105.mp3
 Vaivara
http://www.eki.ee/murded/fonoteek/mp3/EMH_2118.mp3

Kuula
http://www.eki.ee/murded/fonoteek/

Eesti kirjakeele ajaloo ülevaade - (www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10807)

Eesti keele allkeeled - (www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10804)

 KT kordamisküsimused (VIHIKUST)

1. Mis on häälikusüsteem?
2. Nimeta kaashäälikud ehk
3. Nimeta täishäälikud ehk
4. Nimeta sulghäälikud ehk
5. Mille poolest erinevad sulghäälikud ahtushäälikutest?
6. Nimeta helilised häälikud.
7. Nimeta helitud häälikud.
8. (praktiline rõhuliite gi/ki liitmine )
9. Mis on silp?.
10. Milline on silbi ülesanne?
11. Nimeta silbi osad.
12. Nimeta silpide liigid.
13. (praktiline silbitamine)
14.(praktiline silbi osade määramine)
15. (praktiline silbi liikide määramine)
16. Mis on I välde?
17. Mis on II välde?
18. Mis on III välde?
19. Mis on pearõhuline silp?
20. (praktiline välte määramine)

9. klass eesti keel ja kirjandus

5.12 LK "Libahunt"

Kordamisküsimused

Mis on kroonika?
Mis sajandil on kirjutatud Läti Henriku kroonika?
Mis on Maarjamaa?
Milline on I eestikeelne raamat,millal ilmus,kes on tõlkijad?
Mis on katekismus?
Millal ilmus I eestikeelne piibel,kes oli tõlkija?
Mis on ood ?(A+T)
Mis on pastoraal? (A+T)
Mis on müüt?(A+T)
Mis on eepos?(A+T)
Nimeta 1 eepos?(A+T)
Mis ajalehte andis välja J.V.Jannsen?
Nimeta L.Koidula luuletusi.
Millistel teemadel rääkis C.R.Jakobson oma I isamaakõnes?

(A+T) - autor ja teos

Kontrolltöö õppimisel on teile abiks
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2522

http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2523

8. klass eesti keel ja kirjandus

Pead teadma:
lüürika e luule mõistet;
luule tunnuseid(3);
riimide liike (3);
mis on värss;
mis on stroof;
mis on proosaluuletus;
mis on vabavärss;
mis on piltluule;
luuležanre igaühest eraldi (haiku, ood, pastoraal, ballaad, sonett,valm );
luule stiilikujundid (epiteet,metafoor,võrdlus,isikustamine) + vihikust

Töös pead oskama:
· arutleda luule olemuse üle (miks luulet vaja on, kuidas sellest erinevalt aru saadakse jms)
· määrata konkreetsest luuletusest stiilikujundeid (nt leidma üles epiteete, metafoore, personifikatsioone jt- nii nagu eelmise veerandi lõpus tegime)
· võrrelda luuležanre omavahel (nt mis vahe on ballaadil ja sonetil jne)

Kirjandi kirjutamine

PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema.

NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“. Pealkirjale punkti ei pane!

Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast.

Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“

Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks.
Nende kohaselt pealkiri:
võib olla nii fraas kui ka terviklause,
ei ole liiga pikk,
osutab teksti tuumale,
pealkiri on metafooriline ja/või tabav,
pealkiri on sobiv ja üldistav,
hoidub hinnangutest
Pealkiri peab lähtuma töökäsust!


SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on.
Sissejuhatuses
* võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid,
* võid rõhutada teema tähtsust,
* võid mainida enda seotust selle teemaga,
* võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada.
Loe tähelepanelikult läbi kirjandi töökäsk, sealt saad sissejuhatuseks mõtteid.


PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat:
* omaenda mõtted, arvamused, seisukohad,
* tunnis arutatu, raamatutest loetu,
* teadaolevad faktid,
* teiste, autoriteetide arvamused,
* igalt poolt mujalt kuuldu,
* näited elust
Alusteksti võid kasutada 1/3 ulatuses.
Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas – erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu!

KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita.
Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad käsitlema sama teemat.

TEE NII:
Mõtlega hoolega läbi, millise teema puhul oleks sul enim seisukohti ja näiteid tuua.

Pane lühidalt (näiteks märksõnadena) kirja, mis mõtted sul antud teemaga seoses meenuvad.

Nüüd tuleb raskeim osa: proovi teha kava, paiguta teemaga seostuvad mõtted loogilisse järjekorda – millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne.

Kirjuta valmis sissejuhatus (äärmisel juhul võid seda ka hiljem teha).

Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel.
Ära unusta taandridu – neid võib julgelt kasutada.

Kirjuta kokkuvõte.

12. klass kirjandus

Tähelepanu!
Esmaspäeval, 3.detsembril on 12.a-l ja 12.b-l  4 tundi matemaatikat, sest 10.12 on
eesti keeles TEST nr 2.

Lugemistest 27.11 " Triumfikaar"/ " Läänerindel muutusteta " on 12.a-l ja 12.b-l koos 27.11.Teeme ette 12.a tunnid 20.12

12.b 6.11
Salinger "Kuristik rukkis"/V. Nabokov "Lolita" 

12. klass eesti keel

Tähelepanu!
Esmaspäeval, 3.detsembril on 12.a-l ja 12.b-l  4  tundi matemaatikat, sest 10.12 on
eesti keeles TEST nr 2.

 26.11 TV h 65,66
Õpime põimlauset
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=478&p=5&p1=3
Õpime rindlauset
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=473&p=5&p1=3

11. klass kirjandus

 3.12 LT nr 2

Need, kellel tegemata jäi, saavad võimaluse 17. detsembril. Järelevastamise ajal esitlust teha ei saa.

Valida on järgmiste autorite vahel: 
Johannes Semper
Artur Adson
 
19.11  slaidiettekanded 20. sajandi I poole eesti luule põhjal

Koosta slaidiettekanne valitud autori elu ja loomingu põhjal.
Loe läbi nt “Sõnarine” või mõni muu eesti luule valikkogu, kirjanike luulekogud või Internetis http://www.ut.ee/verse/
 Vaata, kas sinu poolt valitud luuletaja loomingut on ka Eesti saja parema luuletuse hulgas. http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=100+luulep%C3%A4rli
Töös peab olema kokku vähemalt 6 slaidi. Slaididel peavad olema järgmised elemendid ja osad:

1. Tiitelleht, mis sisaldab luuletaja ja töö autori nime ning töö koostamise aega, kohta,
2. Kirjaniku foto, eluaastad, 5-10 lühifakti elust,
3. 2 tuntumat või huvitavamat luuletust. Põhjendad suuliselt, miks valisid,
4. Viimasel slaidil peavad olema viited kasutatud interneti -ja muudele lehekülgedele. 

Kirjand  7.11
Õpilane kirjutab vähemalt 400 sõnalise (2 lk) arutleva kirjandi.
Kirjandi eest on võimalik saada 60 punkti
60-54p 5
53-45p 4
44-30p 3

11. klass eesti keel

28.11 TV kordavad harjutused 21-26

ÕPIME VÕÕRSÕNU

Tunnused

1. Võõrhäälikud F, Š, Z, Ž (filoloogia, šašlõkk, zlott, žargoon).
2. G, B, D sõna algul (gangster, balustraad, dogma).
3. Pearõhk väljapool esimest silpi (finantseerima, pretensioon, mehaanika).
4. Järgsilpides vokaalid O, Ö, Ä, Ü (paviljon, aplodeerima, entsüklopeedia, sekretär).
5. Järgsilpides pikad vokaalid OO, ÄÄ, ÖÖ, ÜÜ (utoopia, reväär, režissöör, uvertüür).
6. Võõrad konsonantühendid GD, GT, BT (smaragd, foogt, abtiss).
7. Võõrapärased täishäälikuühendid (müokardiit, evolutsioon, hüatsint).

Lubamatu on aga häälikute š ja ž asendamine kahetäheliste ühenditega sh ja zh. See tekitab hääldusraskusi ja eksitab, sest lugeja ei tea, kas tegu on algupärase sh ja zh-ga või š ja ž asendustega (Mäearu, 1996).

Põhjaliku ülevaate probleemsetest võõrsõnadest eesti keeles annab T. Erelt artiklis "Need rasked võõrsõnad" (2004), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/voorsonad.html.


Võõrnimede kirjutamine
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=32

Tsitaatsõnade kirjutamine
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=33

Valik inglise sõnade vasteid
http://keeleabi.eki.ee/pdf/039.pdf

Kokkuvõte häälikuõigekirja põhireeglitest 

Kuigi eesti keele õigekirjutus on tihedasti seotud õigehääldusega, st igale häälikule vastab kirjas kindel häälikuline väärtus ja kõiki häälikuid püütakse kirjas võimalikult täpselt tähtede abil edasi anda, on hulk sellised reegleid, mille vastu eksitakse sagemini, ja sõnu, mille õigekiri kipub ikka ja jälle ununema.


Eesti õigekirja põhireeglid on järgmised (Erelt, 2005).

1. Sõnade liitmisel säilivad liitsõnas kõik häälikud (metallraha, tiibklaver, võrkkott).
2. Sõnatüvi säilib muutumatuna liite ees, mis algab sama konsonandiga, millega lõppeb eelnev sõnaosa (salkkond, möönnud, religioossed).
3. Ülipikk S märgitakse L, M, N, R järel kahe tähega (marssal, kirsside, marssima, avanss).
4. Konsonantühendis märgitakse iga konsonant ühe tähega (vintsklema, mäslev, korstnas).
5. Ü ja I järel kirjutatakse J ainult tegijanimedes (käija, organiseerija, õppija).
6. JJ esineb lühikeses sisseütlevas (tujju, ojja, majja).
7. Rõhuliite -KI ja -GI ees säilib sõnakuju muutumatuna (kappki, tuhkki, dušški).
8. Eesti omasõnades on sõna algul alati K, P, T; võõrsõnades võib esineda G, B, D (geniaalne, büroo, dilemma).
9. Kui sõna algvormi tüves on B, D, G, siis säilib see ka helitu hääliku kõrvale sattudes (uudsevili, kuldsed, teadsin).
10. Kui sõna tüve lõpp ja liite algus on erihäälikulised, kirjutatakse sõna kaashäälikuühendi põhireegli kohaselt (lipkond, linlane, paslik).
11. Sõnaalguline H eristab sõnade tähendust (õng – hõng, õige – hõige, aru – haru).
12. Liide -GI liitub helilisele (käsngi, koorgi), liide -KI helitule häälikule (harfki, kokkki).

10. klass kirjandus

6.11 kirjand 
Õpilane kirjutab vähemalt 300 sõnalise (1,5 lk) arutleva kirjandi.
Kirjandi eest on võimalik saada 60 punkti
60-54p 5
53-45p 4
44-28 p 3

10. klass eesti keel

 
Murdekaart

Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele arengu esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alamsaksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739. aastal. Selle perioodi muutused keeles on olnud väikesed. Selle perioodi olulisemad muutused on kaasaütlev, olev, i-ülivõrre ja maks-vorm. Uuseesti periood on kestnud viimased kolm sajandit.

9. klass ühiskonnaõpetus

TK "Riigikogu"
9.b  8.11
9.a  14.11

9.b klass eesti keel ja kirjandus

 Eesti kirjandusest
 http://kirjanduslugu.edu.ee/

8.b klass eesti keel ja kirjandus

28.11 TK romantism ja realism
Vaata november 2011

7. klass eesti keel ja kirjandus

Õpime pööramist ja pöördsõna

http://sahver.wikispaces.com/ ÕPPEMATERJAL
http://eestikeel.sauropol.com/ ÕPPEMATERJAL

Õpime rahvatraditsioone
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=100145 kadripäev

12. klass kirjandus

12.a 1.11 ja 12.b 6.11
Salinger "Kuristik rukkis"/V. Nabokov "Lolita" 
http://www.avita.ee/pdf/valiskirj1.pdf

12. klass eesti keel

ESMASPÄEVAL, 15.10 on eesti keele asemel 3 tundi matemaatikat nii 12.a-l kui 12.b-l. 4. tund on vene keel, mis on samuti koos.

Kodune ülesanne  TV h 61
12.a 18.10
12.b 16.10
Koondlause http://opikirjavahemargidselgeks.weebly.com/koondlause.html

8.10 TEST 1 (neli esimest tundi). Kohal olla õigeaegselt, sest hilinejad testile ei pääse!
LK 5-6 ON LUGEMISTESTI JA KIRJANDI HINDAMISJUHENDID
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/eesti_keele_riigieksami_eristuskiri.pdf

11. klass kirjandus

 Kirjand  7.11
Õpilane kirjutab vähemalt 400 sõnalise (2 lk) arutleva kirjandi.
Kirjandi eest on võimalik saada 60 punkti
60-54p 5
53-45p 4
44-30p 3
 Statistika  2011. aasta rahvaloenduselt(eesti keelt emakeelena kõnelejad)
http://www.stat.ee/64628?parent_id=32784
http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-noorte-aina-manduv-keeleoskus-kurvastab-oppejoude.d?id=65081504
http://www.postimees.ee/987308/paljudele-euroopa-keeltele-ennustatakse-digitaalset-haabumist
Palju artikleid  eesti keele hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest leiate  http://portaal.eki.ee/

17.10 Jaan Kross”Keisri hull” lugemiskontroll 

3.10     LT( lugemistest )1
LK 5-6 ON LUGEMISTESTI JA KIRJANDI HINDAMISJUHENDID
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/eesti_keele_riigieksami_eristuskiri.pdf

11. klass eesti keel

31.10 TV h 4-5 tahan teada ka sõnade tähendusi.
17.10 TV h 6, B osas tahan teada ka sõnade tähendusi. Korda i ja j õigekirja.Teen tunnikontrolli.


10.10  korda üle hääliku pikkuse märkimine ja kaashäälikuühendi reegel eranditega. Teen tunnikontrolli.
Harjuta täheortograafiat http://opetaja.edu.ee/ortograafia/

Kõik häälikud, v.a b, d, g, f ja š, kirjutatakse ühe tähega, kui nad on lühikesed, ja kahe tähega, kui nad on pikad või ülipikad.

Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir.
.
Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g:

1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool;
2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige);
   liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki;
3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, künd/ma – künd/sid, künd/ku, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, kodakond/ne – kodakond/sete, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt, alg/ne – alg/se, jõud/us – jõud/sa, jõud/sale;
   NB! 1) – 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa.
4. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, ­gangster.

Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata:

kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revanš, borš; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev

Erand
l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik.
Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s.

Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi,

1. liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, šeffki, tušški, luukki, saakki;
2. liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude sugukond tülllased (tüll + lased, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond;
3. liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri;
4. nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud.

10. klass kirjandus

3.10 teeme esimese lugemistesti( 2.10 jäi hirmsa mürina tõttu ära! ).

Õpilane saab kuni 1000-sõnalise teksti ja lahendab selle põhjal 3–4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Ülesanded eeldavad 50–100-sõnalisi (1-1,5 lk) terviklikke vastuseid.
Testi eest on võimalik saada 40 punkti.
40-36p 5
35-30p 4
29-20p 3

LK 5-6 ON LUGEMISTESTI JA KIRJANDI HINDAMISJUHENDID
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/eesti_keele_riigieksami_eristuskiri.pdf

10. klass eesti keel

Õpi ära tumedas kirjas mõisted. Selle peale teen kontrolltöö 30.10.

Keele tekke monogeneesi teooria – teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi ühes kindlas ürginimeste salgas. Kõik tänapäeva inimesed on selle salga otsesed järeltulijad.
Keele tekke polügeneesi teooria – teooria, mille kohaselt tekkis keel umbes 50 000 aastat tagasi mitmel pool maailmas iseseisvalt erinevates inimrühmades. Seda teooriat toetatakse väitega kultuuri kunsti ja tehnoloogia hüppelisest arengust just sel perioodil.
Keelte tüpoloogiline liigitus – selline liigitus, mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel.
Keelte genealoogiline liigitus – selle liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel.
Sugulaskeel – keeled, mis on põlvnenud samast algkeelest ja kuuluvad seetõttu samasse keelkonda.
Isolaatkeel – keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt.
Võrdlev-ajaloolise meetodiga rekonstrueeritakse algkeeli nii: valitakse välja keeled, mida arvatakse olevat suguluses, leitakse neist sama asja või nähtust tähistav sõna (tegelikult küll suur hulk selliseid sõnu) ja võrreldakse selle sõna häälikulisi kujusid neis keelis.Võrdluse põhjal üritatakse välja selgitada, milline oli sõna kuju algselt ja milliste muutuste tagajärjel see kujunes eri keeltes selliseks nagu praegu.
eesti maks
mordva maksa *maksa (algkeel)
mari mokš
udmurdi mus
Kuna a on esimeses silbis kahes keeles neljast, siis võib arvata, et see oli algselt nii ja mari ja udmurdi keeles toimus muutus; sama ka k ja s kohta. Sõna lõpus oli tõenäoliselt a, sest a kadumine on palju tõenäolisem muutus, kui a tekkimine sõna lõppu.
KEELE SURM toimub tavaliselt siis kui ühe keele kõnelejad lähevad mõne põlvkonna jooksul üle teise keele kasutamisele ja unustavad oma esialgse emakeele.
KEELEKONTAKTID on keeltevahelise kokkupuute tagajärjel tekkivad mõjud kontaktis olevate keelte grammatikas ja sõnavaras.
KAHESUUNALINE on selline keelekontakt, kui mõlemad või kõik kontaktis olevad keeled mõjutavad teineteist vastastikku.
ÜHESUUNALINE on selline keelekontakt, mille korral üks, tavaliselt majanduslikult võimas keel mõjutab teisi, kuid teised mõjutavad teda äärmiselt vähe.
SPRACHBUND ehk keeleliit on kahesuunalise keelekontakti tulemusel tekkinud sarnaste grammatiliste ja  leksikaalsete joontega rühm keeli.
LINGUA FRANCA on keel, mida eri keele kõnelejad kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks, kuid

mis pole nende kellegi emakeel. Näiteks inglise keel.
Maailmas on 6909 keelt. See arv on hinnanguline, sest väga raske on määrata keele ja murde piiri. Kui
mõned murded lugeda omaette keelteks, oleks keelte arv suurem. Keeruline on eristada, millised keeled on
lõplikult surnud, millistel on veel kõnelejaid. Osa keeli on võib-olla veel avastamata maailma raskesti ligipääsetavates paikades.

Maailma suuremad keeled emakeelekõnelejate arvust lähtudes on
hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi, bengali, portugali, vene, jaapani, saksa keel.

SOOME-UGRI KEELI on  kokku 23, kõnelejaid 23 miljonit. Riiklik iseseisvus on Ungaril, Soomel ja Eestil.  Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelte hulka. Eesti keele kõnelejaid on tänapäeval maailmas umbes 1 miljonit. Enamik neist elab Eesti Vabariigis.

Eesti keele lähimad sugulased liivi ja vadja keel on tänapäevaks praktiliselt hääbunud, kummagi keele oskajaid on vaid kümmekond. Sama saatus on tabamas isuri keelt. Igapäevase suhtluskeelena tänini kasutatavatest keeltest on eesti keelele kõige lähemad soome, karjala ja vepsa keel.

Kõige suurema osa läänemeresoome keelte kõnelejaist moodustavad soomlased, keda on umbes 5 miljonit. Peale läänemeresoome keelte kuuluvad soome-ugri keelkonda veel saami ehk lapi keeled, kaks mordva keelt (ersa ning mokša), mari keel, permi keeled (komi ja udmurdi) ning ugri keeled (ungari keel ja kaks obiugri keelt: handi ning mansi).

 

Soome-ugri keelte kaugemad sugulased on samojeedi keeled (neenetsi, eenetsi, nganassaani ja sölkupi). Samojeedi keelte kõnelejad elavad hajali Siberis ja neid on tänapäeval vähe – kokku alla 30 000. Soome-ugri ja samojeedi keeled koos moodustavad Uurali keelkonna.

SOOME-UGRI KEELTE ELUJÕUDU TOETAVAD TEGURID
1. tugev identiteet
2. noortekultuuri olemasolu
3. suurenenud eneseteadvus
4. hõimurahvaste abi
5. riiklik rahaline toetus vähemustele

TAKISTAVAD TEGURID
1. väike osakaal üldisest rahvastikust
2. linnarahvastiku väike osakaal
3. hajutatus väljaspool oma territooriumi
4. tööstuse halb mõju traditsioonilisele
elulaadile


Õpime, mis on keelemärk












Keelemärk – Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav).Tavalisemad keelemärgid on sõnad.
Keel kui märgisüsteem - keelemärgid koos reeglitega moodustavad märgisüsteemi, mille abil moodustatakse lauseid.
Ikoon – selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt.Tüüpiline ikoon on foto.
Indeks – selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga.Näiteks suits on tule indeks.
Sümbol – selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Tüüpilised sümbolid on sõnad.
Diagramm – selline liitmärk, mille komponendid on sümbolid, mis on korrastatud nii, et tervik on ikooniline.

9. klass ühiskonnaõpetus

11.10 täida tööleht riigikogu kohta.Vastused saad põhiseadusest
http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/pohiseadus/index.html

9.a 3.10 ja 9.b 4.10 TK EESTI RIIKLIK KORRALDUS

http://www.meis.ee/raamatukogu?action=download2&book_id=197 LK 35-42

1. Kas Eesti on vabariik või kuningriik ehk milline on Eesti Vabariigi riigikord?
2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja?
3. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse?
4. Kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikest hääleõiguslikud?
5. Nimetage kaks viisi, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel.
6. Kas Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel osalemiseks on vajalik Eesti kodakondsus?
7. Kas Eesti saab iseseisvusest loobuda?
8. Kas Eesti on föderaalne või riiklikult korralduselt ühtne riik?
9. Milline seadus on Eesti Vabariigis kõrgeima jõuga?
10. Kus avaldatakse Eestis seadused?
11. Mis põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus?
12. Mis on Eesti Vabariigi riigikeel?
13. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks.
14. Mida on kujutatud Eesti Vabariigi suurel ja väikesel riigivapil?

9.b eesti keel ja kirjandus

18.10 KT lauseliikmed. Harjutamiseks on tekst vihikust.Lauseliikmed http://lemill.net/content/exercises/lauseliikmed/view

17.10 klassikirjand

10.10 LK "Säärane mulk ehk..."

4.10 "10 käsku" pähe!

1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.
2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta.
3. Sina pead pühapäeva pühitsema.
4. Sina pead austama oma ema ja isa.
5. Sina ei tohi tappa.
6. Sina ei tohi rikkuda abielu.
7. Sina ei tohi varastada.
8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu.
9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda.
10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma.

Eesti kirjandusest kuni XVIII sajandini
http://kirjanduslugu.edu.ee/

8.b eesti keel ja kirjandus

11.10 klassikirjand 
10.10 KT SÕNALIIGID( küs vihikust)

Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.

JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.

ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.

ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.

ENNE varem : ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem : Ennem surm, kui niisugune elu!

VAHEL mõnikord, võib olla ka asend: Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla: Vahest tuleb ta täna?

7. klass eesti keel ja kirjandus

29.10 KT RAHVALUULE. Küsimused on vihikus.

18.10 KT SÕNALIIGID - õpi vihikust!

18.10 LK Nullpunkt" - ainult Meidi, sest teised käisid teatris.

8.10 klassikirjand

Teatrisse läheme 9.10 kell 19.00. Kohtume teatri ees 18.45
http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/nullpunkt/

9. klass ühiskonnaõpetus

9.a 19.09 ja 9.b 13.09 HÜMN PÄHE!

Õpi hümn pähe, siit leiad ka riiklikud sümbolid:
http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/suembolid/index.html


Materjal, mille eest on saadud puudulik hinne või mis on vastamata, tuleb omandada ja 10 päeva jooksul vastata (kaks neljapäeva 16.00-17.30 kab 204).

Lugemispäeviku täitmine

NB! EI PUUDUTA 12. KLASSI.

Lugemispäevik on kaheosaline, I ja II osa tuleb täita lugemise ajal või vahetult pärast lugemist.

I osa 

1. AUTOR JA PEALKIRI -Võimalusel tutvusta lühidalt autorit, toetudes õpikule või muule materjalile. 
2.  KUS? - Tegevuskoht/-kohad 
3.  MILLAL? -Tegevusaeg 
4.  MIS JUHTUB?- Sündmustik lühidalt 
5. KUIDAS LÕPEB? 
6.  KES?- Kes on peategelased, iseloomusta neid lühidalt ja seleta nende omavahelisi seoseid.
7.  TEEMA JA PROBLEEMID - sõnasta endale üks teose pôhiprobleemidest 
8.  OMA HINNANG TEOSELE - Vabalt teosega seoses MIDAGI , millest mõtlesid lugemise ajal või järel.
9.  SEOS TÄNAPÄEVAGA -Leia teosest kaks probleemi, mis tänapäeva elus on olemas ja kirjuta nendest. Seleta probleemi olemust. Kuidas see tuleb esile teoses? Kuidas tänapäevases elus? Kas on midagi muutunud?

II osa 

Lisaks teete kodus teos(te)ga eeltööd ja tulete lugemiskontrolli lugemispäevikuga, kus on 5 lauset teosest.

LAUSE TEKSTIST vali niisugune, mis Sind kuidagi intrigeerib, mingil pôhjusel tähelepanu tômbab, mille kohta Sa tahaksid midagi öelda.

NÄITEKS LAUSE :”Alaealised seisid lauas istujate juures ja teenindasid neid.” (lk……)
KOMMENTAAR: "Ma ei ole sellega nôus, sest see on alaealiste ahistamine. Alaealised on ka inimesed!"

VALI 5 ERINEVAT LAUSET JA KOMMENTAARI VÔIB ALUSTADA…
Ma ei ole selle mõttega nõus...
Ma arvan samamoodi…
Olen isegi seda kogenud…
Mul on kahju, et nii läks, sest ta ei ole seda ära teeninud……
See pani mind môtlema sellele, et …jne

12. klass kirjandus

NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel (kohustuslik!)
Selleks valisime Draamateatri etenduse "Võlanõudjad" 21.11 http://draamateater.ee/volanoudjad


12. klassi kohustuslik kirjandus

V kursus
Franz Kafka "Protsess"/"Loss"                          12.a  24.09      12.b  25.09 
J. Salinger "Kuristik rukkis"/V. Nabokov "Lolita"  12.a  29.10      12.b 30.10
http://www.avita.ee/pdf/valiskirj1.pdf                                                    
E. M. Remarque "Läänerindel muutuseta"/"Triumfikaar" 12.a  26.11  12.b 27.11

VI kursus
Jaan Kross "Keisri hull"/"Rakvere romaan"      12.a   17.12      12.b  18.12
Mati Unt "Sügisball"      12.a   14.01      12.b  15.01
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2859
Andrus Kivirähk "Rehepapp"/"Mees, kes teadis ussisõnu"  12.a   11.02       12.b 12.02

12. klass eesti keel

Kordame õigekirja
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/622/Korrektne_eesti_keel.pdf

Test ja kirjand 12.a ja 12. b

Test 1  8.10
Test 2  10.12
Test 3 18.02
Proovieksam 11.03

11. klass kirjandus

Stendhal "Punane ja must"- lugemiskontroll 26.09

REALISM
 

Kultuurilooline käik Kaja Visnapuuga toimub 24.09 kell 14.20 -16.00

17.09 kell 14.20 -16.00 teeme kultuuriloolise käigu Kaja Visnapuuga.
Lahkume koolist kell 14.10 ja läheme Rakvere Gümnaasiumi juurde.

August Kitzberg" Tuulte pöörises" - teatrikülastus 6.11 kell 19.00 väike saal
/http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/tuulte-poorises/

Test 1  3.10
Test 2  28.11
Test 3  17.04

Kirjand 1  7.11
Kirjand 2  10.12
Kirjand 3  15.05

11.klassi kohustuslik kirjandus

III kursus
Stendhal "Punane ja must"- lugemiskontroll 26.09
Jaan Kross”Keisri hull” - lugemiskontroll  17.10
19.saj lõpu ja 20.saj I poole eesti luule, pead esitlema luuleklassikat ja peast teadma üht luuletust -
esitlus 21.11

11. klassi slaidiettekanded 20. sajandi I poole eesti luule põhjal

Koosta slaidiettekanne valitud autori elu ja loomingu põhjal.
Loe läbi nt “Sõnarine” või mõni muu eesti luule valikkogu, kirjanike luulekogud või Internetis http://www.ut.ee/verse/
Töös peab olema kokku vähemalt 6 slaidi. Slaididel peavad olema järgmised elemendid ja osad:

1. Tiitelleht, mis sisaldab luuletaja ja töö autori nime ning töö koostamise aega, kohta,
2. Kirjaniku foto, eluaastad, 5-10 lühifakti elust,
3. 2-3 tuntumat või huvitavamat luuletust. Põhjendad suuliselt, miks valisid.
4. Viimasel slaidil peavad olema viited kasutatud internetilehekülgedele.
   
   Valida on järgmiste autorite vahel: Hendrik Adamson, Artur Adson, August Alle, Betti Alver, Johannes Vares-Barbarus, Ernst Enno, Anna Haava, Johannes Semper, Gustav Suits, Juhan Sütiste, Heiti Talvik, Marie Under,  Paul Viiding, Henrik Visnapuu.

Lõpetuseks esitad peast  ühe sinu poolt tutvustatava autori luuletuse.

A.H.Tammsaare „Juudit” - lugemiskontroll 5.12

 IV kursus
20. saj II poole eesti luule, pead esitlema luuleklassikat ja peast teadma üht luuletust - esitlus 20.02
Luuletajad valime veebruari alguses.
 Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" I- http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog-data/100239/epub/OEBPS/Text/preview_index.xhtml - lugemiskontroll  10.04

11. klass eesti keel

26.09 KODUS TV h 7

 KODUS TV h 1-3

Õpime ortograafiat
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/622/Korrektne_eesti_keel.pdf

10. klass kirjandus

August Kitzberg" Tuulte pöörises" - teatrikülastus 6.11 kell 19.00 väike saal
/http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/tuulte-poorises/
Tasuta pileteid jätkub ainult kiirematele!(3 kohta on järel!)

26.09 kell 14.20 -16.00 teeme kultuuriloolise käigu Kaja Visnapuuga.
Lahkume koolist kell 14.10.

Allegooria ja alltekst
"Väike prints"vastamine 19.09
Lugeda saad http://raulpage.org/prints/

I kursus
Antoine de Saint-Exupéry " Väike prints"(loeme tunnis) vastamine 19.09
Oscar Wilde  "Õnnelik prints"vastamine 31.10
Juhan Liivi ja Lydia Koidula  luuletuste võrdlus(loeme tunnis)vastamine 14.11
Sophokles „Kuningas Oidipus" 28.11
Shakespeare`i “Hamlet“ 12.12
http://www.youtube.com/watch?v=j-S0M1PkNcQ
http://www.youtube.com/watch?v=qTZr3BuyHbU
http://www.youtube.com/watch?v=-AAPQi7XMgI

 II kursus
Goethe “Faust I” 13.03
 A.Puškin " Jevgeni Onegin" 24.04
Oscar Wilde  "Dorian Gray portree" 22.05


 NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)
Selleks valisime A.Kitzbergi "Tuulte pöörises" http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/tuulte-poorises/ 

10. klass eesti keel

Õpime keele olemust ja  funktsioone

Keel kui kommunikatsioonivahend
Keele vahendusel edastavad suhtlejad teineteisele uut informatsiooni.
See toimub signaalide abil.
Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi,
jagada korraldusi, esitada küsimusi, valetada, st anda
pettesignaale.

Keel kui mõtlemisvahend
Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul,
st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena.
Samas pole kogu mõtlemine keeleline -
osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed.

Keel kui suhete hoidja
Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse,
kui see, mida öeldakse. Inimesed
räägivad ebaolulistest asjadest,
kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka
mitteverbaalne kommunikatsioon.

Keel kui emotsioonide väljendaja
Emotsioonide väljendamine keeles
 toimub enamasti sõimusõnade vahendusel,
kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng.
Lisaks sellele võib emotsioone väljendada
mitteverbaalselt (nutt, naer).

Keel kui identiteedi kandja
Emakeel väljendab rahvusidentiteeti,
st kuulumist selle keele kõnelejate hulka.
 Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti.
Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis.

Keel kui loitsimisvahend
Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist.
Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse,
võib enesesisendus räägitu tõeks muuta.

Keel kui kultuuri kandja
Keeles kujunevad sellised sõnad,
 mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks.
Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet.

Test 1  2.10
Test 2  27.11
Test 3  16.04

Kirjand 1  6.11
Kirjand 2  11.12
Kirjand 3 14.05

9.b eesti keel ja kirjandus

Lauseliikmed
http://lemill.net/content/exercises/lauseliikmed/view

Tööleht 1
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Tööleht 2
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075

 Eesti kirjandusest kuni XVIII sajandini
 http://kirjanduslugu.edu.ee/

Kohustuslik kirjandus

Säärane mulk ehk..."L.Koidula vastamine 10.10

"Libahunt" A.Kitzberg vastamine 5.12

"Kõrboja peremees" A.H Tammsaare vastamine 13.03

"Haldjatants"  K. Reimus    vastamine 15.05

NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)

Klassikirjandid
12.09
17.10
14.11
12.12
30.01
27.02
27.03

PROOVIEKSAM 25.04

8.b klass eesti keel ja kirjandus

Kohustuslik kirjandus

"Nullpunkt" M.Karu vastamine 17.10

"Kärbeste jumal" W.Golding vastamine 12.12

"Kääbik" J.R.R Tolkien vastamine 30.01

"Mustlasplikad"K.Priilinn vastamine 3.04

 NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)

Klassikirjandid
13.09
15.11
6.12
14.02
18.04
16.05

7. klass eesti keel ja kirjandus

 Teatrisse läheme 9.10 kell 19.00
 http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/nullpunkt/

7. klassi kohustuslik kirjandus          

"Nullpunkt" M.Karu vastamine 18.10

"Kärbeste jumal" W.Golding vastamine 13.12

"Kääbik" J.R.R Tolkien vastamine 31.01

"Mustlasplikad"K.Priilinn vastamine 4.04

 NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)

Klassikirjandid
10.09
8.10
12.11
10.12
11.02
15.04
13.05

Lugemispäeviku täitmine uuel õppeaastal

 NB! EI PUUDUTA 12. KLASSI.

Lugemispäevik on kaheosaline, I ja II osa tuleb täita lugemise ajal või vahetult pärast lugemist.

I osa 

1. AUTOR JA PEALKIRI -Võimalusel tutvusta lühidalt autorit, toetudes õpikule või muule materjalile. 
2.  KUS? - Tegevuskoht/-kohad 
3.  MILLAL? -Tegevusaeg 
4.  MIS JUHTUB?- Sündmustik lühidalt 
5. KUIDAS LÕPEB? 
6.  KES?- Kes on peategelased, iseloomusta neid lühidalt ja seleta nende omavahelisi seoseid.
7.  TEEMA JA PROBLEEMID - sõnasta endale üks teose pôhiprobleemidest 
8.  OMA HINNANG TEOSELE - Vabalt teosega seoses MIDAGI , millest mõtlesid lugemise ajal või järel.
9.  SEOS TÄNAPÄEVAGA -Leia teosest kaks probleemi, mis tänapäeva elus on olemas ja kirjuta nendest. Seleta probleemi olemust. Kuidas see tuleb esile teoses? Kuidas tänapäevases elus? Kas on midagi muutunud?

II osa 

Lisaks teete kodus teos(te)ga eeltööd ja tulete lugemiskontrolli lugemispäevikuga , kus on 5 lauset teosest.

LAUSE TEKSTIST vali niisugune, mis Sind kuidagi intrigeerib, mingil pôhjusel tähelepanu tômbab, mille kohta Sa tahaksid midagi öelda.

NÄITEKS LAUSE :”Alaealised seisid lauas istujate juures ja teenindasid neid.” (lk……)
KOMMENTAAR: "Ma ei ole sellega nôus, sest see on alaealiste ahistamine. Alaealised on ka inimesed!"

VALI 5 ERINEVAT LAUSET JA KOMMENTAARI VÔIB ALUSTADA…
Ma ei ole selle mõttega nõus...
Ma arvan samamoodi…
Olen isegi seda kogenud…
Mul on kahju, et nii läks, sest ta ei ole seda ära teeninud……
See pani mind môtlema sellele, et …jne

Kohustuslik kirjandus 2012/2013

12. klassi kohustuslik kirjandus

V kursus
Franz Kafka "Protsess"/"Loss"
J. Salinger "Kuristik rukkis"/V.Nabokov "Lolita"
http://www.avita.ee/pdf/valiskirj1.pdf
E. M. Remarque "Läänerindel muutuseta"/"Triumfikaar"

VI kursus
Jaan Kross "Keisri hull"/"Rakvere romaan"
Mati Unt "Sügisball"
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2859
Andrus Kivirähk "Rehepapp"/"Mees,kes teadis ussisõnu"

NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)

11.klassi kohustuslik kirjandus

III kursus
Stendhal "Punane ja must"- lugemiskontroll septembris
Jaan Kross”Keisri hull” - lugemiskontroll oktoobris
19.saj lõpu ja 20.saj I poole eesti luule, pead esitlema luuleklassikat ja peast teadma üht luuletust -esitlus novembris
A.H.Tammsaare „Juudit” - lugemiskontroll detsembris

 IV kursus
 Mihhail Bulgakov " Meister ja Margarita" - lugemiskontroll jaanuaris 
20. saj II poole eesti luule, pead esitlema luuleklassikat ja peast teadma üht luuletust - esitlus veebruaris
 Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" I- http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog-data/100239/epub/OEBPS/Text/preview_index.xhtml - lugemiskontroll aprillis
August Kitzberg" Tuulte pöörises" - lugemiskontroll mais

 NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)

10.klassi kohustuslik kirjandus

I kursus
Antoine de Saint-Exupéry " Väike prints"(loeme tunnis)

Oscar Wilde  "Õnnelik prints"
Juhan Liivi ja Marie Underi luuletuste võrdlus(loeme tunnis)


 II kursus
Sophokles „Kuningas Oidipus"
Shakespeare`i “Hamlet“
http://www.youtube.com/watch?v=j-S0M1PkNcQ
http://www.youtube.com/watch?v=qTZr3BuyHbU
http://www.youtube.com/watch?v=-AAPQi7XMgI
Molière „Tartuffe“
Goethe “Faust I”
A.Puškin " Jevgeni Onegin"
Oscar Wilde  "Dorian Gray portree"

 NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)

7. ja 8. klassi kohustuslik kirjandus          

"Nullpunkt" M.Karu

"Kärbeste jumal" W.Golding

"Kääbik" J.R.R Tolkien

"Mustlasplikad"K.Priilinn

 NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)

9. klassi kohustuslik kirjandus    

Säärane mulk ehk..."L.Koidula

"Libahunt" A.Kitzberg

"Kõrboja peremees" A.H Tammsaare

"Haldjatants"  K. Reimus    

NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)

Uuendused eesti keeles

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused

11. juunil 2012 võttis keeletoimkond vastu kolm otsust:

• ajaloosündmuste algustäheortograafia;


• määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamisest;


• ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest.

Pikendatud õppetöö augustis

27.08 - 8.30-13.00
28.08 - 8.30-11.00
29.08 - 8.30-12.00
30.08 - 8.30-12.00

Kohustuslik kirjandus 2012/2013

12. klassi kohustuslik kirjandus

V kursus
Franz Kafka "Protsess"/"Loss"
J. Salinger "Kuristik rukkis"/V.Nabokov "Lolita"
http://www.avita.ee/pdf/valiskirj1.pdf
E. M. Remarque "Läänerindel muutuseta"/"Triumfikaar"

VI kursus
Jaan Kross "Keisri hull"/"Rakvere romaan"
Mati Unt "Sügisball"
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2859
Andrus Kivirähk "Rehepapp"/"Mees,kes teadis ussisõnu"

NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)

11.klassi kohustuslik kirjandus

III kursus
Stendhal "Punane ja must"- lugemiskontroll septembris
Jaan Kross”Keisri hull” - lugemiskontroll oktoobris
19.saj lõpu ja 20.saj I poole eesti luule, pead esitlema luuleklassikat ja peast teadma üht luuletust -esitlus novembris
A.H.Tammsaare „Juudit” - lugemiskontroll detsembris

 IV kursus
 Mihhail Bulgakov " Meister ja Margarita" - lugemiskontroll jaanuaris 
20. saj II poole eesti luule, pead esitlema luuleklassikat ja peast teadma üht luuletust - esitlus veebruaris
 Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" I- http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog-data/100239/epub/OEBPS/Text/preview_index.xhtml - lugemiskontroll aprillis
August Kitzberg" Tuulte pöörises" - lugemiskontroll mais

 NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)

10.klassi kohustuslik kirjandus

I kursus
Antoine de Saint-Exupéry " Väike prints"(loeme tunnis)

Oscar Wilde  "Õnnelik prints"
M.Heinsaar „Ilus Armin“
Juhan Liivi ja Marie Underi luuletuste võrdlus(loeme tunnis)


 II kursus
Sophokles „Kuningas Oidipus"
Shakespeare`i “Hamlet“
http://www.youtube.com/watch?v=j-S0M1PkNcQ
http://www.youtube.com/watch?v=qTZr3BuyHbU
http://www.youtube.com/watch?v=-AAPQi7XMgI
Molière „Tartuffe“
Goethe “Faust I”
A.Puškin " Jevgeni Onegin"
Oscar Wilde  "Dorian Gray portree"
 http://www.digira.ee/tootekataloog/all/dorian-gray-portree-100605/

 NB! Õppeaasta jooksul käime teatris vähemalt ühel etendusel(kohustuslik!)

Pikendatud õppetöö

Koolivaheajal saab kabinetis 204  järele vastata järgmistel aegadel:

Teisipäev, 5.06 - 8.30.00-14.00
Neljapäev, 7.06 - 10.30-14.00
Esmaspäev, 11.06 - 8.30-13.00
Teisipäev, 12.06 8.30-13.00
Esmaspäev, 18.06 - 8.30-12.00
Teisipäev, 19.06 - 8.30-12.00

11. klass kirjandus

11.b LK  "Tõde ja õigus" I või II on edasi lükatud 29.05

17.05 LK "Tõde ja õigus" I või II 11.a
Lõpetame kirjandi
22.05 LK "Tõde ja õigus" I või II 11.b
21.05  Lõpetame kirjandi

8.05 klassikirjand 11.b
10.05 klassikirjand 11.a

11. klass eesti keel

/http://abiksoppijale.blogspot.com/

24.05 KT VORMIMOODUSTUS 11.a
28.05 KT VORMIMOODUSTUS 11.b
Õ lk 150-172( v.a nimede käänamine lk 165-167)

Harjuta

http://keeleabi.eki.ee/?leht=11&test=6
http://keeleabi.eki.ee/?leht=11&test=7
 http://keeleabi.eki.ee/?leht=11&test=8
http://keeleabi.eki.ee/?leht=11&test=9
http://keeleabi.eki.ee/?leht=11&test=10
http://keeleabi.eki.ee/?leht=11&test=11


14.05 TK lühike mitmuse osastav ja võrdlusastmed
Harjutamiseks TV h 57 ja 60

10. klass kirjandus

Mis on romantism?
http://www.avita.ee/pdf/Maailmakirjandus%2Fkaks%20kultuurit%FC%FCpi.pdf

VALGUSTUSKIRJANDUS
http://meiekirjandus.pbworks.com/VALGUSTUSKIRJANDUS

KODUNE ÜLESANNE  22.05

Analüüsi ballaadi tunnuseid:
1. Vorm
2. Sisu
3. Tegelased
4. Dramaatilisus

Ballaad "Kinnas"
http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/kirjandus/ballaad1.htm
http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/kirjandus/ballaad2.htm

8.05 LK "Jevgeni "Onegin"
NB! Võimalik teha ka 15.05

2.05 klassikirjand

10. klass eesti keel

 23.05 LISANDI kirjavahemärgid lehelt
 http://opikirjavahemargidselgeks.weebly.com/lisandiga-lause.html

16.05 TK KOONDLAUSE 10.a ja 10.b
http://opikirjavahemargidselgeks.weebly.com/koondlause.html

9. klass ühiskonnaõpetuse eksam

PÕHIKOOLI ÜHISKONNAÕPETUSE LÕPUEKSAM 2012

Eksam toimub 13. juunil 2012.

Eksam algab kell 10.00.
Eksamitöö kirjutamiseks on aega 2 tundi ja 30 minutit (150 minutit).
Ülesannete lahendamise järjekorra valib õpilane.
Eksamiruumis istuvad õpilased ühekaupa. Õpilasele vajalikud töövahendid on sinine või must pastapliiats/sulepea.
Keelatud on hariliku pliiatsi ja korrektori kasutamine.
Juhul, kui õpilane soovib töös teha parandusi, tuleb valele vastusele kriips peale tõmmata ja kirjutada juurde/peale õige vastus.
Kooli poolt on iga õpilase laual Eesti Vabariigi põhiseadus (kehtiv redaktsioon). Keelatud on kasutada põhiseadust sisaldavaid kogumikke.
Eksamil ei ole lubatud kasutada kõrvalist abi.

Teemad:
ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskonnaelu valdkonnad. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Varanduslik kihistumine. Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid. Normid ühiskonnasuhetes. Õigus- ja moraalinormid. Sotsiaalsed normid ja väärtused.
RIIGI MÕISTE JA FUNKTSIOONID. Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid. Eesti riiklik korraldus. Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja –korrast. Rahvas. Riigikogu. Vabariigi President. Vabariigi Valitsus. Kohalik omavalitsus. Eesti Vabariigi õigus- ja korrakaitseorganid. Kodanikukaitse. Eesti riigikaitse struktuur ja funktsioonid. Eesti riik rahvusvahelistes organisatsioonides. KODANIKUÜHISKOND. Kodanikukultuur. Kodanikualgatus. Mittetulundusühingud. Kohalikud kogukonnad. Käitumine kriisiolukorras.
RAHVAS, PÕHISEADUS, DEMOKRAATIA. Õigusriik. Inimõigused. Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiõigused, vabadused ja kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses. Usk ja usuvabadus. Sõltumatu ajakirjandus. Õigus avalikule teabele. Informatsiooni kättesaadavus.
ÜKSIKISIK, RIIK JA ÕIGUS. Seadus, seaduskuulekus. Kodakondsus. Igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste ühetaolisuse printsiip. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted.
RIIK JA MAJANDUS. Turumajandus. Konkurents ja riigi roll majanduses. Riigieelarve. Maksud, nende otstarve. Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus. Raha ja pangandus. Eesti tööturg ja tööturupoliitika.
INDIVIID JA MAJANDUS. Rikkus ja vaesus. Peremajandus. Karjääri ja toimetuleku planeerimine. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad. Konkurents tööturul. Tööseadusandlus. Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine.