Kirjandi kirjutamine

PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema.

NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“. Pealkirjale punkti ei pane!

Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast.

Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“

Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks.
Nende kohaselt pealkiri:
võib olla nii fraas kui ka terviklause,
ei ole liiga pikk,
osutab teksti tuumale,
pealkiri on metafooriline ja/või tabav,
pealkiri on sobiv ja üldistav,
hoidub hinnangutest
Pealkiri peab lähtuma töökäsust!


SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on.
Sissejuhatuses
* võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid,
* võid rõhutada teema tähtsust,
* võid mainida enda seotust selle teemaga,
* võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada.
Loe tähelepanelikult läbi kirjandi töökäsk, sealt saad sissejuhatuseks mõtteid.


PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat:
* omaenda mõtted, arvamused, seisukohad,
* tunnis arutatu, raamatutest loetu,
* teadaolevad faktid,
* teiste, autoriteetide arvamused,
* igalt poolt mujalt kuuldu,
* näited elust
Alusteksti võid kasutada 1/3 ulatuses.
Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas – erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu!

KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita.
Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad käsitlema sama teemat.

TEE NII:
Mõtlega hoolega läbi, millise teema puhul oleks sul enim seisukohti ja näiteid tuua.

Pane lühidalt (näiteks märksõnadena) kirja, mis mõtted sul antud teemaga seoses meenuvad.

Nüüd tuleb raskeim osa: proovi teha kava, paiguta teemaga seostuvad mõtted loogilisse järjekorda – millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne.

Kirjuta valmis sissejuhatus (äärmisel juhul võid seda ka hiljem teha).

Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel.
Ära unusta taandridu – neid võib julgelt kasutada.

Kirjuta kokkuvõte.

12. klass kirjandus

Tähelepanu!
Esmaspäeval, 3.detsembril on 12.a-l ja 12.b-l  4 tundi matemaatikat, sest 10.12 on
eesti keeles TEST nr 2.

Lugemistest 27.11 " Triumfikaar"/ " Läänerindel muutusteta " on 12.a-l ja 12.b-l koos 27.11.Teeme ette 12.a tunnid 20.12

12.b 6.11
Salinger "Kuristik rukkis"/V. Nabokov "Lolita" 

12. klass eesti keel

Tähelepanu!
Esmaspäeval, 3.detsembril on 12.a-l ja 12.b-l  4  tundi matemaatikat, sest 10.12 on
eesti keeles TEST nr 2.

 26.11 TV h 65,66
Õpime põimlauset
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=478&p=5&p1=3
Õpime rindlauset
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=473&p=5&p1=3

11. klass kirjandus

 3.12 LT nr 2

Need, kellel tegemata jäi, saavad võimaluse 17. detsembril. Järelevastamise ajal esitlust teha ei saa.

Valida on järgmiste autorite vahel: 
Johannes Semper
Artur Adson
 
19.11  slaidiettekanded 20. sajandi I poole eesti luule põhjal

Koosta slaidiettekanne valitud autori elu ja loomingu põhjal.
Loe läbi nt “Sõnarine” või mõni muu eesti luule valikkogu, kirjanike luulekogud või Internetis http://www.ut.ee/verse/
 Vaata, kas sinu poolt valitud luuletaja loomingut on ka Eesti saja parema luuletuse hulgas. http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=100+luulep%C3%A4rli
Töös peab olema kokku vähemalt 6 slaidi. Slaididel peavad olema järgmised elemendid ja osad:

1. Tiitelleht, mis sisaldab luuletaja ja töö autori nime ning töö koostamise aega, kohta,
2. Kirjaniku foto, eluaastad, 5-10 lühifakti elust,
3. 2 tuntumat või huvitavamat luuletust. Põhjendad suuliselt, miks valisid,
4. Viimasel slaidil peavad olema viited kasutatud interneti -ja muudele lehekülgedele. 

Kirjand  7.11
Õpilane kirjutab vähemalt 400 sõnalise (2 lk) arutleva kirjandi.
Kirjandi eest on võimalik saada 60 punkti
60-54p 5
53-45p 4
44-30p 3

11. klass eesti keel

28.11 TV kordavad harjutused 21-26

ÕPIME VÕÕRSÕNU

Tunnused

1. Võõrhäälikud F, Š, Z, Ž (filoloogia, šašlõkk, zlott, žargoon).
2. G, B, D sõna algul (gangster, balustraad, dogma).
3. Pearõhk väljapool esimest silpi (finantseerima, pretensioon, mehaanika).
4. Järgsilpides vokaalid O, Ö, Ä, Ü (paviljon, aplodeerima, entsüklopeedia, sekretär).
5. Järgsilpides pikad vokaalid OO, ÄÄ, ÖÖ, ÜÜ (utoopia, reväär, režissöör, uvertüür).
6. Võõrad konsonantühendid GD, GT, BT (smaragd, foogt, abtiss).
7. Võõrapärased täishäälikuühendid (müokardiit, evolutsioon, hüatsint).

Lubamatu on aga häälikute š ja ž asendamine kahetäheliste ühenditega sh ja zh. See tekitab hääldusraskusi ja eksitab, sest lugeja ei tea, kas tegu on algupärase sh ja zh-ga või š ja ž asendustega (Mäearu, 1996).

Põhjaliku ülevaate probleemsetest võõrsõnadest eesti keeles annab T. Erelt artiklis "Need rasked võõrsõnad" (2004), aadressil http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/voorsonad.html.


Võõrnimede kirjutamine
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=32

Tsitaatsõnade kirjutamine
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6&id=33

Valik inglise sõnade vasteid
http://keeleabi.eki.ee/pdf/039.pdf

Kokkuvõte häälikuõigekirja põhireeglitest 

Kuigi eesti keele õigekirjutus on tihedasti seotud õigehääldusega, st igale häälikule vastab kirjas kindel häälikuline väärtus ja kõiki häälikuid püütakse kirjas võimalikult täpselt tähtede abil edasi anda, on hulk sellised reegleid, mille vastu eksitakse sagemini, ja sõnu, mille õigekiri kipub ikka ja jälle ununema.


Eesti õigekirja põhireeglid on järgmised (Erelt, 2005).

1. Sõnade liitmisel säilivad liitsõnas kõik häälikud (metallraha, tiibklaver, võrkkott).
2. Sõnatüvi säilib muutumatuna liite ees, mis algab sama konsonandiga, millega lõppeb eelnev sõnaosa (salkkond, möönnud, religioossed).
3. Ülipikk S märgitakse L, M, N, R järel kahe tähega (marssal, kirsside, marssima, avanss).
4. Konsonantühendis märgitakse iga konsonant ühe tähega (vintsklema, mäslev, korstnas).
5. Ü ja I järel kirjutatakse J ainult tegijanimedes (käija, organiseerija, õppija).
6. JJ esineb lühikeses sisseütlevas (tujju, ojja, majja).
7. Rõhuliite -KI ja -GI ees säilib sõnakuju muutumatuna (kappki, tuhkki, dušški).
8. Eesti omasõnades on sõna algul alati K, P, T; võõrsõnades võib esineda G, B, D (geniaalne, büroo, dilemma).
9. Kui sõna algvormi tüves on B, D, G, siis säilib see ka helitu hääliku kõrvale sattudes (uudsevili, kuldsed, teadsin).
10. Kui sõna tüve lõpp ja liite algus on erihäälikulised, kirjutatakse sõna kaashäälikuühendi põhireegli kohaselt (lipkond, linlane, paslik).
11. Sõnaalguline H eristab sõnade tähendust (õng – hõng, õige – hõige, aru – haru).
12. Liide -GI liitub helilisele (käsngi, koorgi), liide -KI helitule häälikule (harfki, kokkki).

10. klass kirjandus

6.11 kirjand 
Õpilane kirjutab vähemalt 300 sõnalise (1,5 lk) arutleva kirjandi.
Kirjandi eest on võimalik saada 60 punkti
60-54p 5
53-45p 4
44-28 p 3

10. klass eesti keel

 
Murdekaart

Eesti keele kujunemine algas kuni 500 aastat enne meie ajaarvamise algust. Eesti keele arengu esimene periood kestis kuni aastani 1200, kokku umbes 1700 aastat ja langes ajaliselt kokku muinasaja sotsioperioodiga. Sellel perioodil tekkis õ häälik ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel. Kõige rohkem keelemuutusi toimus ajavahemikul 1200 kuni 1700. Seda aega eesti keele arengus nimetatakse murranguperioodiks ja see kestis kaks sotsioperioodi: orduaja ja Rootsi aja, kokku 500 aastat. Sel perioodil laenas eesti keel üle 1000 sõna alamsaksa keelest. Mitmete häälikumuutuste tagajärjel tekkis sel perioodil eesti keele grammatikasse ainuomane nähtus: vältevaheldus. Uuseesti keele perioodi alguseks peetakse täispiibli ilmumist 1739. aastal. Selle perioodi muutused keeles on olnud väikesed. Selle perioodi olulisemad muutused on kaasaütlev, olev, i-ülivõrre ja maks-vorm. Uuseesti periood on kestnud viimased kolm sajandit.

9. klass ühiskonnaõpetus

TK "Riigikogu"
9.b  8.11
9.a  14.11

9.b klass eesti keel ja kirjandus

 Eesti kirjandusest
 http://kirjanduslugu.edu.ee/

8.b klass eesti keel ja kirjandus

28.11 TK romantism ja realism
Vaata november 2011

7. klass eesti keel ja kirjandus

Õpime pööramist ja pöördsõna

http://sahver.wikispaces.com/ ÕPPEMATERJAL
http://eestikeel.sauropol.com/ ÕPPEMATERJAL

Õpime rahvatraditsioone
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=100145 kadripäev