Järelevastamine toimub
27.12 kl 8.30-12.00 kab 204
03.01 kl 8.30-11.00 kab 204
20.12.11
8.12.11
11. klass klassijuhatamine
11.a klassi jõuluhommik on 22.12 1.ja 2.tund. Kaasa võtta kingipakk 5 euro väärtuses.
11.b jõululõuna on 20.12 kell 12.00 - 14.00 Bamboo Gardenis.
Gümnaasiumi jõuluaktus on 20.12 kell 14.20 koolis. Osavõtt on kohustuslik.
11.b jõululõuna on 20.12 kell 12.00 - 14.00 Bamboo Gardenis.
Gümnaasiumi jõuluaktus on 20.12 kell 14.20 koolis. Osavõtt on kohustuslik.
1.12.11
11. klass kirjandus
13.12 klassikirjand 11.b (kodukirjand,esitamise tähtaeg 9.01)
15.12 klassikirjand 11.a (kodukirjand,esitamise tähtaeg 9.01)
19.12 LK "Dorian Gray portree" 11.a
20.12 LK "Dorian Gray portree" 11.b
1.12 LT 2 11.a
15.12 klassikirjand 11.a (kodukirjand,esitamise tähtaeg 9.01)
19.12 LK "Dorian Gray portree" 11.a
20.12 LK "Dorian Gray portree" 11.b
1.12 LT 2 11.a
12. klass eesti keel
6.12 KT komad (Õ lk 183-197)
Harjutage komasid
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=1
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=2
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=3
Harjutage komasid
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=1
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=2
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=3
10. klass eesti keel
Keel kui märgisüsteem
KT 10.01 10.b
9.01 10.a
Sünonüümia,homonüümia,polüseemia
Paronüümia ÕPI KT-ks
Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
ENNE varem ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem Ennem surm,kui niisugune elu!
VAHEL mõnikord, võib olla ka asend Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla Vahest tuleb ta täna?
VAST äsja, nüüdsama, alles ▪ Vast valminud maja. Vast valitud juhatus. On see vast nali!
Väike paronüümisõnastik
http://engine.koduleht.net/templates/keelehooldekeskus/files/mdl_files.php/Mandra_Plado_Vaike_paronuumisonastik.indd.pdf
KT 10.01 10.b
9.01 10.a
- Nimeta keele funktsioonid.
- Mis on keelemärk?
- Nimeta keelemärgi kaks poolt.
- Mis on märgisüsteem?
- Mis on lihtmärk?
- Mis on liitmärk?
- Mis on polüseemia?
- Mis on homonüümia?
- Mis on paronüümia?
- Mis on sünonüümia?
- Nimeta lisaks keelemärgisüsteemile veel üks märgisüsteem
Sünonüümia,homonüümia,polüseemia
Paronüümia ÕPI KT-ks
Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
ENNE varem ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem Ennem surm,kui niisugune elu!
VAHEL mõnikord, võib olla ka asend Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla Vahest tuleb ta täna?
VAST äsja, nüüdsama, alles ▪ Vast valminud maja. Vast valitud juhatus. On see vast nali!
Väike paronüümisõnastik
http://engine.koduleht.net/templates/keelehooldekeskus/files/mdl_files.php/Mandra_Plado_Vaike_paronuumisonastik.indd.pdf
10. klass kirjandus
KLASSIKIRJAND 11.01 10.a ja 10.b
LT 2 10.a ja 10.b 7.12
http://www.google.ee/search?q=sa%20%C3%A4ra%20v%C3%B5ta%20seda%20asja%20nii%20traagiliselt&ie=UTF-8&hl=et
Küsimused
1. Millised olid kirjandusõpetaja Tõnu illusioonid, milline aga tegelikkus?
2.Mida arvate järgmistest mõtetest? Missuguseid probleeme need tsitaadid illustreerivad?
„Ma saan aru, et sind kui õpsi see ärritab, aga kõik ei pea ju lugema mingeid Tammsaaresid ja Dostojevskeid. Praegu on maailmas palju muudki huvitavat.[…] Lihtsalt pole enam aega igasuguste juturaamatute jaoks.“
Minu arvamus:
Ma ei ole selle mõttega nõus...
Ma arvan samamoodi…
Olen isegi seda kogenud…
See pani mind môtlema sellele, et …jne
„Ma kujutasin ette, kuidas ma hakkan koos oma õpilastega lugema häid raamatuid, tõesti häidraamatuid, mitte mingit hallitanud kohustuslikku kirjandust, ja kui me pärast klassis juttu ajame,raamatutest vestleme, teeme seda, mida mina alati kooli ajal teha igatsesin, aga minul polnud seevõimalik…[…] Mina tahtsin olla selline õpetaja, keda ma ise taga igatsesin, aga nüüd tuleb välja, et see ei õnnestu. Enam ei igatse minusugust mitte keegi! Ma jäin hiljaks!“
Minu arvamus:
„Ma seisan klassi ees ja vaatan neid, ma räägin neile raamatutest, mida ma omal ajal armastasin;raamatutest, mida ma lugesin kolm korda, viis korda, kümme korda, mis olid mul peas!Raamatutest, mis olid mulle kallid, mida ma lugesin igal vabal hetkel, vabatahtlikult, ja oleksin lugenud ka siis, kui mind oleks keelatud, salaja oleksin ma neid siis lugenud! Keldris, teki all, ükskõik kus! Ma räägin neile nendest raamatutest ja küsin: olete te lugenud? Ei, vastavad nemad. Lugege siis, ütlen mina. Ei viitsi, ei taha, milleks?“
Minu arvamus:
„Nad ei ole lugenud ühtegi raamatut, mida ma kalliks pean, nad ei ole näinud ühtegi filmi, mida ma austan, nad on täiesti võõrad, teisest maailmast, nad on ufod!“
Minu arvamus:
Antiikkirjandus
KAS TUNNED JUMALAID?(test)
http://koolielu.sauropol.com/public/jumalad4.htm
Kreeka jumalad
http://www.youtube.com/watch?v=WP_NeirFIkM
http://www.youtube.com/watch?v=iMzNPEHNxcc
LT 2 10.a ja 10.b 7.12
http://www.google.ee/search?q=sa%20%C3%A4ra%20v%C3%B5ta%20seda%20asja%20nii%20traagiliselt&ie=UTF-8&hl=et
Küsimused
1. Millised olid kirjandusõpetaja Tõnu illusioonid, milline aga tegelikkus?
2.Mida arvate järgmistest mõtetest? Missuguseid probleeme need tsitaadid illustreerivad?
„Ma saan aru, et sind kui õpsi see ärritab, aga kõik ei pea ju lugema mingeid Tammsaaresid ja Dostojevskeid. Praegu on maailmas palju muudki huvitavat.[…] Lihtsalt pole enam aega igasuguste juturaamatute jaoks.“
Minu arvamus:
Ma ei ole selle mõttega nõus...
Ma arvan samamoodi…
Olen isegi seda kogenud…
See pani mind môtlema sellele, et …jne
„Ma kujutasin ette, kuidas ma hakkan koos oma õpilastega lugema häid raamatuid, tõesti häidraamatuid, mitte mingit hallitanud kohustuslikku kirjandust, ja kui me pärast klassis juttu ajame,raamatutest vestleme, teeme seda, mida mina alati kooli ajal teha igatsesin, aga minul polnud seevõimalik…[…] Mina tahtsin olla selline õpetaja, keda ma ise taga igatsesin, aga nüüd tuleb välja, et see ei õnnestu. Enam ei igatse minusugust mitte keegi! Ma jäin hiljaks!“
Minu arvamus:
„Ma seisan klassi ees ja vaatan neid, ma räägin neile raamatutest, mida ma omal ajal armastasin;raamatutest, mida ma lugesin kolm korda, viis korda, kümme korda, mis olid mul peas!Raamatutest, mis olid mulle kallid, mida ma lugesin igal vabal hetkel, vabatahtlikult, ja oleksin lugenud ka siis, kui mind oleks keelatud, salaja oleksin ma neid siis lugenud! Keldris, teki all, ükskõik kus! Ma räägin neile nendest raamatutest ja küsin: olete te lugenud? Ei, vastavad nemad. Lugege siis, ütlen mina. Ei viitsi, ei taha, milleks?“
Minu arvamus:
„Nad ei ole lugenud ühtegi raamatut, mida ma kalliks pean, nad ei ole näinud ühtegi filmi, mida ma austan, nad on täiesti võõrad, teisest maailmast, nad on ufod!“
Minu arvamus:
Antiikkirjandus
KAS TUNNED JUMALAID?(test)
http://koolielu.sauropol.com/public/jumalad4.htm
Kreeka jumalad
http://www.youtube.com/watch?v=WP_NeirFIkM
http://www.youtube.com/watch?v=iMzNPEHNxcc
9. klass eesti keel ja kirjandus
14.12 klassikirjand 9.b
15.12 LK " Kõrboja peremees" 9.b
12.12 klassikirjand 9.a
1.12 KT "Eesti vanem kirjandus" ja 9.b
Suur ja väike algustäht
http://eestikeel.sauropol.com/ ÕPPEMATERJAL
Kordamisküsimused KT kirjandus
(A+T) - autor ja teos
Kontrolltöö õppimisel on teile abiks
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2522
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2523
15.12 LK " Kõrboja peremees" 9.b
12.12 klassikirjand 9.a
1.12 KT "Eesti vanem kirjandus" ja 9.b
Suur ja väike algustäht
http://eestikeel.sauropol.com/ ÕPPEMATERJAL
Kordamisküsimused KT kirjandus
- Mis on kroonika?
- Mis sajandil on kirjutatud Läti Henriku kroonika?
- Mis on Maarjamaa?
- Milline on I eestikeelne raamat,millal ilmus,kes on tõlkijad?
- Mis on katekismus?
- Millal ilmus I eestikeelne piibel,kes oli tõlkija?
- Mis on ood ?(A+T)
- Mis on pastoraal? (A+T)
- Mis on müüt?(A+T)
- Mis on eepos?(A+T)
- Nimeta 1 eepos?(A+T)
- Mis ajalehte andis välja J.V.Jannsen?
- Nimeta L.Koidula luuletusi.
- Millistel teemadel rääkis C.R.Jakobson oma isamaakõnedes?
- Lugemistest
(A+T) - autor ja teos
Kontrolltöö õppimisel on teile abiks
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2522
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2523
8. klass eesti keel ja kirjandus
LK "Kärbeste jumal" on üle viidud 14.12
15.12 klassikirjand
1.12 TK SÜNONÜÜMID, ANTONÜÜMID, HOMONÜÜMID, PARONÜÜMID
Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
ENNE varem :ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem :Ennem surm,kui niisugune elu!
VAHEL mõnikord, võib olla ka asend: Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla: Vahest tuleb ta täna?
VAST äsja, nüüdsama, alles : Vast valminud maja. Vast valitud juhatus. On see vast nali!
15.12 klassikirjand
1.12 TK SÜNONÜÜMID, ANTONÜÜMID, HOMONÜÜMID, PARONÜÜMID
Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
ENNE varem :ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem :Ennem surm,kui niisugune elu!
VAHEL mõnikord, võib olla ka asend: Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla: Vahest tuleb ta täna?
VAST äsja, nüüdsama, alles : Vast valminud maja. Vast valitud juhatus. On see vast nali!
23.11.11
1.11.11
9. klass ühiskonnaõpetus
Täida ära leht riigikogu töökorraldusest,kontrollin 10.11 - TK RIIGIKOGU 17.11
Abiks on põhiseaduse V peatükk
http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/pohiseadus/index.html
Abiks on põhiseaduse V peatükk
http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/pohiseadus/index.html
10. klass kirjandus
15.11 lk "Väike prints" 10.a ja 10.b
Lugeda saad
http://raulpage.org/prints/
Allegooria ja alltekst
"Väike prints"
Lugeda saad
http://raulpage.org/prints/
Allegooria ja alltekst
"Väike prints"
9. klass eesti keel ja kirjandus
30.11 KT KOMAD(koondlause, rindlause, põimlause, üte, lauselühendiga lause)9.b
21.11 klassikirjand 9.a
17.11 LK "Säärane mulk..." 9.a ja 9.b Raamatut lugeda saab siit http://e-raamatukogu.com/
7.11 9.a kodune ülesanne lehelt (põimlause)
21.11 klassikirjand 9.a
17.11 LK "Säärane mulk..." 9.a ja 9.b Raamatut lugeda saab siit http://e-raamatukogu.com/
7.11 9.a kodune ülesanne lehelt (põimlause)
10. klass eesti keel
16.11 KT sugulaskeeled ja murded 10.a ja 10.b
Eesti keele kujunemine ja sugulaskeeled
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1
Murretest täpsemalt
http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Must.pdf
http://portaal.eki.ee/murded/fonoteek
Murdedhttp://www.avita.ee/pdf/eesti%20keel%207%20_lk14-15.pdf
Eesti keele kujunemine ja sugulaskeeled
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1
Murretest täpsemalt
http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2002_2/Must.pdf
http://portaal.eki.ee/murded/fonoteek
Murdedhttp://www.avita.ee/pdf/eesti%20keel%207%20_lk14-15.pdf
- Eesti keele päritolu ja areng
- eesti keele sugulaskeeled - läänemeresoomekeeled
- Eesti kirjakeele ajaloo ülevaade - (www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10807)
- Eesti keele allkeeled - (www.hm.ee/index.php?popup=download&id=10804)
- Eesti murded -
- Keeleuuendus, keelekorraldus -
- Keelehoole (kus tegeldakse tänapäeval eesti keele uurimisega? - nt Eesti Keele Instituut, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool)
- Keelealased/keeleteaduslikud ajakirjad jm väljaanded (tele- ja raadiosaated jms - nt Oma Keel, Keel ja Kirjandus, "Keeleruum" jt))
- Kust saab keeleabi/keelenõu? (nt ÕS, "Eesti keele käsiraamat", www.keeleveeb.ee, www.eki.ee jm)
11. klass kirjandus
29.11 LT 2 11.b
1.12 LT 2 11.a
21.11 lk "Kuritöö ja karistus" 11.a
22.11 lk "Kuritöö ja karistus" 11.b
1.11 klassikirjand 11.b
3.11 klassikirjand 11.a
1.12 LT 2 11.a
21.11 lk "Kuritöö ja karistus" 11.a
22.11 lk "Kuritöö ja karistus" 11.b
1.11 klassikirjand 11.b
3.11 klassikirjand 11.a
11. klass eesti keel
Harjuta võõrsõnade õigekirja(4 testi)
http://keeleabi.eki.ee/?leht=11&test=12
21.11 KT VÕÕRSÕNAD (kogu materjal - lk 98-108 ) 11.b
24.11 KT VÕÕRSÕNAD (kogu materjal - lk 98-108 ) 11.a
7.11 TK võõrsõnad M-V 11.a ja 11.b
TV harjutus 13 A ja B
http://keeleabi.eki.ee/?leht=11&test=12
21.11 KT VÕÕRSÕNAD (kogu materjal - lk 98-108 ) 11.b
24.11 KT VÕÕRSÕNAD (kogu materjal - lk 98-108 ) 11.a
7.11 TK võõrsõnad M-V 11.a ja 11.b
TV harjutus 13 A ja B
12. klass kirjandus
Teatrisse väljasõit on 3. nov kl 16.30 kooli eest. Piletid saate kätte bussis või
18.45 Köismäe torni ees.
J. Salinger "Kuristik rukkis" / J.Nabokov "Lolita" LK 1.11
Kodukirjand 1.11
Tutvumiseks
http://www.avita.ee/pdf/valiskirj1.pdf
Kodukirjand 1.11
18.45 Köismäe torni ees.
J. Salinger "Kuristik rukkis" / J.Nabokov "Lolita" LK 1.11
Kodukirjand 1.11
Tutvumiseks
http://www.avita.ee/pdf/valiskirj1.pdf
Kodukirjand 1.11
4.10.11
12. klass eesti keel
Rindlause
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=3&id=473
Millised on õiged jutumärgid?
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=74
Komaga või komata? Põnev...
http://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf
4.10 KT KOONDLAUSE
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=3&id=473
Millised on õiged jutumärgid?
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=74
Komaga või komata? Põnev...
http://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf
4.10 KT KOONDLAUSE
11. klass klassijuhatamine
Sõbrad!
Lähme esmaspäeval kinno! (Pilet 2 eurot)
17. oktoobril 2011 esilinastub Rakvere Teatrikinos Rainer Sarneti film “Idioot”, mis põhineb Fjodor Dostojevski samanimelisel romaanil. Film jutustab naiivsest vürst Mõškinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud naise hinge.
“Idioodist” võib leida nii kirgliku ja põletava armastusloo kui ka filosoofilise jutustuse inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab inimestes rahutust ja häbi oma väiksusest ning igatsust headuse järele.
Seansid Rakvere Teatrikinos 17. oktoobril kell 15:30 ja 18:00.
http://www.vimeo.com/19866290
Lähme esmaspäeval kinno! (Pilet 2 eurot)
17. oktoobril 2011 esilinastub Rakvere Teatrikinos Rainer Sarneti film “Idioot”, mis põhineb Fjodor Dostojevski samanimelisel romaanil. Film jutustab naiivsest vürst Mõškinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud naise hinge.
“Idioodist” võib leida nii kirgliku ja põletava armastusloo kui ka filosoofilise jutustuse inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab inimestes rahutust ja häbi oma väiksusest ning igatsust headuse järele.
Seansid Rakvere Teatrikinos 17. oktoobril kell 15:30 ja 18:00.
http://www.vimeo.com/19866290
11. klass eesti keel
17.10 TK võõrsõnad A-L 11.b
20.10 TK võõrsõnad A-L 11.a
Harjutus
http://www.box.net/shared/axqgs7vifa
10.10 TK häälikute märkimine 11.b
20.10 TK võõrsõnad A-L 11.a
Harjutus
http://www.box.net/shared/axqgs7vifa
10.10 TK häälikute märkimine 11.b
11. klass kirjandus
17.10 LK "Punane ja must" 11.a
18.10 LK "Punane ja must" 11.b
4.10 LT 1 11.b
6.10 LT 1 11.a
18.10 LK "Punane ja must" 11.b
4.10 LT 1 11.b
6.10 LT 1 11.a
9. klass ühiskonnaõpetus
9.b 13.10 - töö üle viidud 20.10
9.a 12.10 - järelvastamine 19.10 tunnis
TK" EESTI RIIKLIK KORRALDUS"
tunni töö 5.10 (õpetajate päeval) - vasta küsimustele vihikusse, teen järgmisel tunnil selle teema peale töö!
1. Kas Eesti on vabariik või kuningriik ehk milline on Eesti Vabariigi riigikord?
2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja?
3. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse?
4. Kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikest hääleõiguslikud?
5. Nimetage kaks viisi, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel.
6. Kas Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel osalemiseks on vajalik Eesti kodakondsus?
7. Kas Eesti saab iseseisvusest loobuda?
8. Kas Eesti on föderaalne või riiklikult korralduselt ühtne riik?
9. Milline seadus on Eesti Vabariigis kõrgeima jõuga?
10. Kus avaldatakse Eestis seadused?
11. Mis põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute
tegevus?
12. Mis on Eesti Vabariigi riigikeel?
13. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks.
14. Mida on kujutatud Eesti Vabariigi suurel ja väikesel riigivapil?
9.a 12.10 - järelvastamine 19.10 tunnis
TK" EESTI RIIKLIK KORRALDUS"
tunni töö 5.10 (õpetajate päeval) - vasta küsimustele vihikusse, teen järgmisel tunnil selle teema peale töö!
1. Kas Eesti on vabariik või kuningriik ehk milline on Eesti Vabariigi riigikord?
2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja?
3. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse?
4. Kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikest hääleõiguslikud?
5. Nimetage kaks viisi, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel.
6. Kas Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel osalemiseks on vajalik Eesti kodakondsus?
7. Kas Eesti saab iseseisvusest loobuda?
8. Kas Eesti on föderaalne või riiklikult korralduselt ühtne riik?
9. Milline seadus on Eesti Vabariigis kõrgeima jõuga?
10. Kus avaldatakse Eestis seadused?
11. Mis põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute
tegevus?
12. Mis on Eesti Vabariigi riigikeel?
13. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks.
14. Mida on kujutatud Eesti Vabariigi suurel ja väikesel riigivapil?
9. klass eesti keel ja kirjandus
13.10 LT "Kalevipoeg" 9.b
12.10 klassikirjand 9.b
10.10 mõistatused lehelt! ja klassikirjand 9.a
5.10 TK lauseliikmed 9.b
12.10 klassikirjand 9.b
10.10 mõistatused lehelt! ja klassikirjand 9.a
5.10 TK lauseliikmed 9.b
26.9.11
Kirjalike tööde vormistamine
Tiitelleht ja sisukord
http://www.upload.ee/download/1721178/ba87e1eaf6ab71940b1/Tiitelleht.doc
Mis on referaat?
Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut.
Kirjalikud tööd esitatakse paberil formaadiga 210 x 297 mm (formaat A4).
Lehekülje vormindamisel tuleks kasutada järgmisi formaate:
ülalt ja alt - 2,5 cm;
paremalt - 2 cm;
vasakult - 3 cm.
Tekst tuleb rööpjoondada.
Kasuta püstkirja Times New Roman suurusega 12 ja reavahet 1,5.
Tekstilõigud eralda üksteisest täiendava reavahega.
Pealkirjad kirjuta suuremalt(14 p) või tee need paksuks.
Allajoonimist referaadis ei kasutata!
Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt.
Töö kõik lehed tuleb nummerdada, kusjuures arvesse võetakse ka lehed, kus asuvad tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita.
Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka.
Referaadi pikkus
Referaadi pikkuseks on 7-10 lehekülge.
Referaadi teema
Teema või teemavaldkonna annab aineõpetaja.
Referaadi allikmaterjal
Õpetaja annab õpilastele 4-6 allikmaterjali raamatutest, ajalehtedest, ajakirjadest või internetilehekülgedelt, millest õpilane peab kasutama vähemalt kolme. Õpilane võib leida ka ise allikmaterjali.
Referaadi ülesehitus
Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa.
- Tiitelleht
- Sisukord (vajadusel)
- Sissejuhatus
- Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotused)
- Kokkuvõte
- Kasutatud materjalide loetelu
- Lisad (vajadusel)
Kasutatud materjal
Kasutatud kirjandus esitatakse järgmiselt:
Autor (v. koostaja) - perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta.
Raamat:
Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. number
Artikkel ajakirjast:
Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas//Vikerkaar. 1991, nr 6.
Artikkel ajalehest:
Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale//Postimees. 2000. 11. august.
elektrooniliste (interneti) materjalid:
Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev.
Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007)
Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja sind juhendab ja aitab, siis ka tema nimi.
Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha.
Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud.
Referaadi põhiosa võid jaotada teemakohasteks peatükkideks.
Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutad, mida sa tööd tehes ise uut teada said ja milline on sinu arvamus sellest.
Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud.
Viitamine
Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseenesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend või et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi.
Kui kasutatakse teise autori materjale, siis on viitamine kohustuslik. Muidu minnakse vastuollu autorikaitse seadusega. Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida.
Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Meie kasutame viitamisttöö sees autori nime, aastaarvu ja lehekülje numbritega. Oluline on, et kogu töös viidatakse ühte moodi!
Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. (Kask 1994, lk 129). Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998, lk 50), (Kask, L.1996, lk 100)
Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid)
Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis.
Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama. Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks.
Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1
Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu.
http://www.upload.ee/download/1721178/ba87e1eaf6ab71940b1/Tiitelleht.doc
Mis on referaat?
Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut.
Kirjalikud tööd esitatakse paberil formaadiga 210 x 297 mm (formaat A4).
Lehekülje vormindamisel tuleks kasutada järgmisi formaate:
ülalt ja alt - 2,5 cm;
paremalt - 2 cm;
vasakult - 3 cm.
Tekst tuleb rööpjoondada.
Kasuta püstkirja Times New Roman suurusega 12 ja reavahet 1,5.
Tekstilõigud eralda üksteisest täiendava reavahega.
Pealkirjad kirjuta suuremalt(14 p) või tee need paksuks.
Allajoonimist referaadis ei kasutata!
Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt.
Töö kõik lehed tuleb nummerdada, kusjuures arvesse võetakse ka lehed, kus asuvad tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita.
Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka.
Referaadi pikkus
Referaadi pikkuseks on 7-10 lehekülge.
Referaadi teema
Teema või teemavaldkonna annab aineõpetaja.
Referaadi allikmaterjal
Õpetaja annab õpilastele 4-6 allikmaterjali raamatutest, ajalehtedest, ajakirjadest või internetilehekülgedelt, millest õpilane peab kasutama vähemalt kolme. Õpilane võib leida ka ise allikmaterjali.
Referaadi ülesehitus
Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa.
- Tiitelleht
- Sisukord (vajadusel)
- Sissejuhatus
- Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotused)
- Kokkuvõte
- Kasutatud materjalide loetelu
- Lisad (vajadusel)
Kasutatud materjal
Kasutatud kirjandus esitatakse järgmiselt:
Autor (v. koostaja) - perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta.
Raamat:
Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. number
Artikkel ajakirjast:
Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas//Vikerkaar. 1991, nr 6.
Artikkel ajalehest:
Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale//Postimees. 2000. 11. august.
elektrooniliste (interneti) materjalid:
Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev.
Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007)
Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja sind juhendab ja aitab, siis ka tema nimi.
Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha.
Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud.
Referaadi põhiosa võid jaotada teemakohasteks peatükkideks.
Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutad, mida sa tööd tehes ise uut teada said ja milline on sinu arvamus sellest.
Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud.
Viitamine
Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseenesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend või et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi.
Kui kasutatakse teise autori materjale, siis on viitamine kohustuslik. Muidu minnakse vastuollu autorikaitse seadusega. Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida.
Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Meie kasutame viitamisttöö sees autori nime, aastaarvu ja lehekülje numbritega. Oluline on, et kogu töös viidatakse ühte moodi!
Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. (Kask 1994, lk 129). Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998, lk 50), (Kask, L.1996, lk 100)
Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid)
Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis.
Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama. Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks.
Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1
Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu.
21.9.11
12.klass eesti keel
4.10 KT koondlause
27.09 LT 1
27.09 kaasa TV harjutus ja harjutus lehelt
Koondlause
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=441
http:/http://www.blogger.com/img/blank.gif/www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=442
27.09 LT 1
27.09 kaasa TV harjutus ja harjutus lehelt
Koondlause
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=441
http:/http://www.blogger.com/img/blank.gif/www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=442
20.9.11
Lugemispäeviku täitmine gümnaasiumis
LISAKS KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE LUGEMISELE TÄIDAD LUGEMISPÄEVIKU
Vasta raamatu peategelase peale môeldes paari lausega. (Vastata tuleb korraliku täislausega!)
Mida ta tahab?
Mis takistab/soodustab tema soovi täitumist?
Sônasta tegelase probleem.
Kuidas tegelane lahendab probleemi?
Minu arvamus peategelasest
Lisaks teete kodus teos(te)ga eeltööd ja tulete lugemiskontrolli lugemispäevikuga, kus on 8 lauset teosest.
LAUSE TEKSTIST vali niisugune, mis Sind kuidagi intrigeerib, mingil pôhjusel tähelepanu tômbab, mille kohta Sa tahaksid midagi öelda.
NÄITEKS
LAUSE :”Alaealised seisid lauas istujate juures ja teenindasid neid.” (lk……)
KOMMENTAAR: "Ma ei ole sellega nôus, sest see on alaealiste ahistamine. Alaealised on ka inimesed!"
VALI 8 ERINEVAT LAUSET JA KOMMENTAARI VÔIB ALUSTADA…
Ma ei ole selle mõttega nõus...
Ma arvan samamoodi…
Olen isegi seda kogenud…
Mul on kahju, et nii läks, sest ta ei ole seda ära teeninud……
See pani mind môtlema sellele, et …jne
Vasta raamatu peategelase peale môeldes paari lausega. (Vastata tuleb korraliku täislausega!)
Mida ta tahab?
Mis takistab/soodustab tema soovi täitumist?
Sônasta tegelase probleem.
Kuidas tegelane lahendab probleemi?
Minu arvamus peategelasest
Lisaks teete kodus teos(te)ga eeltööd ja tulete lugemiskontrolli lugemispäevikuga, kus on 8 lauset teosest.
LAUSE TEKSTIST vali niisugune, mis Sind kuidagi intrigeerib, mingil pôhjusel tähelepanu tômbab, mille kohta Sa tahaksid midagi öelda.
NÄITEKS
LAUSE :”Alaealised seisid lauas istujate juures ja teenindasid neid.” (lk……)
KOMMENTAAR: "Ma ei ole sellega nôus, sest see on alaealiste ahistamine. Alaealised on ka inimesed!"
VALI 8 ERINEVAT LAUSET JA KOMMENTAARI VÔIB ALUSTADA…
Ma ei ole selle mõttega nõus...
Ma arvan samamoodi…
Olen isegi seda kogenud…
Mul on kahju, et nii läks, sest ta ei ole seda ära teeninud……
See pani mind môtlema sellele, et …jne
10.9.11
Kirjandi kirjutamine
Kirjandi kirjutamise meelespea
NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“
Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast
Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute
kirjutamisest“
Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks.
Nende kohaselt pealkiri:
- võib olla nii fraas kui ka terviklause
- ei ole liiga pikk
- osutab teksti tuumale
- pealkiri on metafooriline ja/või tabav
- pealkiri on sobiv ja üldistav
- hoidub hinnangutest
1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte („Inimene on saladus”) Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte („Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teistest?”)
2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail („Oleme muutuste kiirteel”). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte.
3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt („Aeg ja inimene”). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse.
SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on.
Sissejuhatuses
* võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid,
* võid rõhutada teema tähtsust,
* võid mainida enda seotust selle teemaga,
* võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada.
PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat:
ALUSTEKST
* omaenda mõtted, arvamused, seisukohad,
* tunnis arutatu, raamatutest loetu,
* teadaolevad faktid,
* teiste, autoriteetide arvamused,
* igalt poolt mujalt kuuldu,
* näited elust.
Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas – erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu!
KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita.
TEE NII:
Mõtlega hoolega läbi, mis teemal sa oskaksid kõige paremini kaasa rääkida, millise puhul oleks sul enim seisukohti ja näiteid tuua.
Pane lühidalt (näiteks märksõnadena) kirja, mis mõtted jne sul antud teemaga seoses meenuvad.
Nüüd tuleb raskeim osa: proovi teha kava, paiguta teemaga seostuvad mõtted loogilisse järjekorda – millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne.
Kirjuta valmis sissejuhatus (äärmisel juhul võid seda ka hiljem teha).
Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel.
Ära unusta taandridu – neid võib julgelt kasutada.
Kirjuta kokkuvõte.
LOOGIKA- JA SEOSEVEAD kirjandites
* Sissejuhatuses mainitakse asjaolusid, millest hilisemas kirjandis juttu ei tehta, või kui tehakse, siis ebasobivas mahus, st mainimise tasandil. Alustuses esitatav materjal peab olema sobivates proportsioonides põhiosas käsitletud.
* Sissejuhatuses esitatakse lausa pealkirjaga või ka põhiosas esinevaga vastuolus olevaid väiteid.
Kokkuvõttes lisatakse uudne, seni käsitlemata idee, mis jääb justkui õhku.
* Kokkuvõttes väidetakse vastupidist pealkirjas esitatule ja põhiosas käsitletule. Juhtuda võib see näiteks siis, kui mitme teemat kaitsva idee ja näite järel käsitleb kirjutaja lõpetuseks ka ühte vastuargumenti. Kui viimane tundub liialt veenev, võib laps automaatselt moodustada selle põhjal ka kokkuvõtte.
* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid esitatud ebaloogilises või lihtsalt ebasobivas järjekorras. Niisuguse kirjandi mõtted on esitatud läbisegi, võib muuta kogu töö arusaamatuks.
* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid osa mõtted korduvad põhjendamatult mitmes lõigus, kusjuures lisatud ei ole ühtegi uut nüanssi. Muudab mõttekäigu segaseks, ebaloogiliseks.
* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid omavahel sidumata, see tähendab, et seisavad üksteisest eraldi. Halvemal juhul pole õpilane suutnud eristada neid taandridadegagi.
* Teemakohaste kenasti seotud ideede hulka on järsku lisatud sobimatuid, teemaga üldse mitte haakuvaid väiteid. Muudavad teksti arusaamatuks, ebaloogiliseks.
* Teemakohaste ideede hulgas esineb vastandlikke mõtteid. Need võivad esineda erinevates lõikudes, kuid ka ühe lõigu piires, halvemal juhul isegi ühes lauses (mõned kirjutavad väga pikki ja lohisevaid lauseid).
* Kõik tekstis esinevad väited on seotud teemaga, kuid neid ei mingilgi moel kinnitatud, ilmestatud. Seda võib juhtuda ka laia silmaringiga tublide kirjutajate puhul, kellel on suur hulk ideid, mille vahel ei osata valida. Süvenemise ja teema põhjalikuma käsitlemise asemel kujuneb välja hoopis üksteise otsa kuhjatud ideede loetelu.
* Muidu normaalses, arusaadavas töös võib kohati esineda ka täiesti loogikavabasid järeldusi ja seoseid või absurdseid väiteid. Kindlasti on kirjutajal olnud oma idee, mida ta soovis esitada, kuid konarlik väljendusoskus on selle hävitanud.
* Sage on ka sisutühjade, mõttetute „sõnakõlksude“, hüüdlausete moodustamine, eriti töö lõpuosas, kokkuvõttes.
Stiiliküsimused
* Isikuvormi valik (mina, tema, meie, nemad, mitte mingil juhul sina-vorm). Ära kasuta ühe lause piires erinevaid vorme.
* Kasuta ühtset ajavormi (olevik või lihtminevik).
* Väldi erinevaid kõneviise ühes lauses (tingiv, kindel jm).
* Jälgi, millist käänet nõuab tegusõna. ( sarnanema millega, arvestama seda, põhineb millel jne).
* Ühilda tegusõna ja käändsõna ainsus ja mitmus (perekond soovib, mitte perekond soovivad jne).
* Sõnajärjestus, kõrvallause asukoht olgu paigas – täpselt vastava sõna järel, eristatud komadega.
* Ebatäpne asesõna kasutamine (ta – kes, kui juttu on olnud mitmest, me – kes, kui pole eelnevalt täpsustatud)
* Sõnatüvede, sõnade, väljendite kordused lause, lõigu piires. Otsi sünonüüme, asenda igal võimalusel!
* Liiga pikad, lohisevad, selgusetud laused (muuda mustandis kaheks-kolmeks selgeks lauseks) või liiga lühikesed, ühetaolised laused.
* Lausetes sisalduvad ebaolulised, tähendust mittekandvad sõnad ja väljendid (siis, kui, nagu, oma jne). Võta lausetest kõik sellised välja.
* Poolikud, ebaterviklikud laused (jälgi öeldist).
* Liigne üldsõnalisus (Kõik teevad, mitte keegi ei tee, mitte kuskil mitte kunagi ei toimu, alati ja igal pool, siis hakkasime minema).
* Ajamäärus olgu alalütlevas käändes (Järgmisel aastal, eelmisel päeval, igal kuul – millal).
* Kaudkõne õige moodustamine (Ema ütles, et ta läheb poodi jne).
* Numbrid 1–9, 100, 1000 – kirjuta sõnadega, ülejäänud numbritega.
* Ära kasuta erilise vajaduseta lühendeid, sulgusid, mitte mingil juhul slängi.
* des- ja nud-, tud-lauselühendi õigekiri (Koju minnes lähen poest läbi. Koju jõudnud, hakkan õppima.)
* Nii lauselühendis kui põhilauseosas on tegija üks ja sama! – antud juhul - mina).
* NB! Õige on osa lapsi, osa lastest, mitte mingil juhul osad lapsed! Mõni inimene, mitte mõned inimesed.
* Enamik koole, enamus jahu, enamikul juhtudel, enamikus koolides, vahel = mõnikord, vahest = ehk, eespool = eel, eelöeldu = eespool öeldu, tulen järele, vaatan järele, seaduse järgi, enne tundi, ennem = pigem, sama hea, vedelen niisama, asi = ese, midagi materiaalset, käega katsutavat
Kogu aeg, minu meelest – lahku
(Tallinna 21. Kooli emakeeleõpetaja Sanne Haabi loengumaterjalid)
9.9.11
9.b klass eesti keel ja kirjandus
5.10 TK lauseliikmed
Eesti vanem kirjandus
Lauseliikmed
http://arhiiv.koolielu.ee/files/LausePoint%5b1%5d.ppt
Tööleht 1
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Tööleht 2
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Lauseliikmed
http://lemill.net/content/exercises/lauseliikmed/view
Eesti vanem kirjandus
Lauseliikmed
http://arhiiv.koolielu.ee/files/LausePoint%5b1%5d.ppt
Tööleht 1
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Tööleht 2
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Lauseliikmed
http://lemill.net/content/exercises/lauseliikmed/view
4.9.11
11.klass klassijuhatamine
11.klassis ostame eesti keele õpiku ja TV .Hind 10.54. Raha korjame esimesel koolinädalal.
ÕPIK
http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=1&scid=11?&nid=1&type=class&nid=1&type=class
TV
http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=1&scid=11?&nid=2&type=classhttp://www.blogger.com/img/blank.gif
6.oktoobriks(neljapäev) olen broneerinud piletid Rakvere Teatri etendusele "Nullpunkt". http://rakvereteater.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=753&Itemid=38
Pileti hind 9.10.Ootan rohket osavõttu! (PILETID ON MÜÜDUD.)
ÕPIK
http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=1&scid=11?&nid=1&type=class&nid=1&type=class
TV
http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=1&scid=11?&nid=2&type=classhttp://www.blogger.com/img/blank.gif
6.oktoobriks(neljapäev) olen broneerinud piletid Rakvere Teatri etendusele "Nullpunkt". http://rakvereteater.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=753&Itemid=38
Pileti hind 9.10.Ootan rohket osavõttu! (PILETID ON MÜÜDUD.)
10.klass eesti keel
Hakkasime õppima eesti keele kujunemist, sugulaskeeli ja murdeid
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1
Venemaa Föderatsiooni uurali põlisrahvaste arvukuse muutused aastatel 1989–2002 (1989. ja 2002. a rahvaloenduste andmetel).[2]
21.09 TK ÕS-i kasutamise peale
Märkide tähendus
Lühendid ja stiilivaldkonna märgendid
Tüüpsõnad
Käänamine/pööramine
Tähenduse leidmine
Rööpsed vormid( mõlemad lubatud - näit lõppeb ja lõpeb)
Õpime ÕS-i kasutamist
http://www.eki.ee/dict/qs/
http://failid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/peegel2/peeg.html
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1
Venemaa Föderatsiooni uurali põlisrahvaste arvukuse muutused aastatel 1989–2002 (1989. ja 2002. a rahvaloenduste andmetel).[2]
Ametlikke keeli vene keelele lisaks võivad Venemaal kehtestada oma territooriumil ainult vabariigid. Praegu on riigikeele staatus oma vabariikides mari (niidu- ja mäemari), mordva (ersa ja mokša), udmurdi ja komi keelel. Karjala Vabariigis kehtib ametlikuna ainult vene keel. Venemaa keeleseadus, mille järgi Venemaa ametlikud keeled peavad kasutama kirillitsal põhinevat graafikat, teeb karjala või vepsa keelele ametliku staatuse andmise ka tulevikus keeruliseks.
|
| Emakeele kõnelejaid 1989 | Emakeele kõnelejaid 2002 | Muutus % |
| Mordvalased | 740 000 | 615 000 | -17% |
| Udmurdid | 506 000 | 464 000 | -8% |
| Marid | 527 000 | 488 000 | -7% |
| Komid | 239 000 | 217 000 | -9% |
| Permikomid | 105 000 | 94 000 | -10% |
| Karjalased | 61 000 | 53 000 | -13% |
| Handid | 14 000 | 14 000 | 0% |
| Mansid | 3 000 | 3 000 | 0% |
| Neenetsid | 27 000 | 32 000 | +19% |
| Sölkupid | 1 700 | 2 000 | +18% |
| KOKKU | 2 223 700 | 1 982 000 | -11% |
21.09 TK ÕS-i kasutamise peale
Märkide tähendus
Lühendid ja stiilivaldkonna märgendid
Tüüpsõnad
Käänamine/pööramine
Tähenduse leidmine
Rööpsed vormid( mõlemad lubatud - näit lõppeb ja lõpeb)
Õpime ÕS-i kasutamist
http://www.eki.ee/dict/qs/
http://failid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/peegel2/peeg.html
11.klass eesti keel
Võõrsõnad
http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/voorsonad.html
3.10 TK täheortograafia 11.a
10.10 TK täheortograafia 11.b
Täheortograafia
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6
http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/voorsonad.html
3.10 TK täheortograafia 11.a
10.10 TK täheortograafia 11.b
Täheortograafia
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6
11.klass kirjandus
6.10 LT 1 11.a
4.10 LT 1 11.b
LK "JEVGENI ONEGIN"
26.09 11.a
27.09 11.b
Mis on romantism?
http://www.avita.ee/pdf/Maailmakirjandus%2Fkaks%20kultuurit%FC%FCpi.pdf
4.10 LT 1 11.b
LK "JEVGENI ONEGIN"
26.09 11.a
27.09 11.b
Mis on romantism?
http://www.avita.ee/pdf/Maailmakirjandus%2Fkaks%20kultuurit%FC%FCpi.pdf
9. klass ühiskonnaõpetus
Materjal, mille eest on saadud puudulik hinne või mis on vastamata, tuleb omandada ja 10 päeva jooksul vastata (kaks neljapäeva 16.00-17.30 kab 204).
EESTI RIIKLIK KORRALDUS
http://www.meis.ee/raamatukogu?action=download2&book_id=197 LK 35-42
1. Kas Eesti on vabariik või kuningriik ehk milline on Eesti Vabariigi riigikord?
2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja?
3. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse?
4. Kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikest hääleõiguslikud?
5. Nimetage kaks viisi, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel.
6. Kas Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel osalemiseks on vajalik Eesti kodakondsus?
7. Kas Eesti saab iseseisvusest loobuda?
8. Kas Eesti on föderaalne või riiklikult korralduselt ühtne riik?
9. Milline seadus on Eesti Vabariigis kõrgeima jõuga?
10. Kus avaldatakse Eestis seadused?
11. Mis põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute
tegevus?
12. Mis on Eesti Vabariigi riigikeel?
13. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks.
14. Mida on kujutatud Eesti Vabariigi suurel ja väikesel riigivapil?
15. Mis on Eesti rahvuslikud rikkused ja kuidas toimub nende kasutamine?
9.a 12.09 ja 9.b 13.09
Õpi hümn pähe, leiad siit:
http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/suembolid/index.html
Riiklike sümbolite kohta õpi siit:
http://www.meis.ee/raamatukogu?book_id=20http://www.blogger.com/img/blank.gif
(lk 16-18)
EESTI RIIKLIK KORRALDUS
http://www.meis.ee/raamatukogu?action=download2&book_id=197 LK 35-42
1. Kas Eesti on vabariik või kuningriik ehk milline on Eesti Vabariigi riigikord?
2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja?
3. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse?
4. Kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikest hääleõiguslikud?
5. Nimetage kaks viisi, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel.
6. Kas Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel osalemiseks on vajalik Eesti kodakondsus?
7. Kas Eesti saab iseseisvusest loobuda?
8. Kas Eesti on föderaalne või riiklikult korralduselt ühtne riik?
9. Milline seadus on Eesti Vabariigis kõrgeima jõuga?
10. Kus avaldatakse Eestis seadused?
11. Mis põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute
tegevus?
12. Mis on Eesti Vabariigi riigikeel?
13. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks.
14. Mida on kujutatud Eesti Vabariigi suurel ja väikesel riigivapil?
15. Mis on Eesti rahvuslikud rikkused ja kuidas toimub nende kasutamine?
9.a 12.09 ja 9.b 13.09
Õpi hümn pähe, leiad siit:
http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/suembolid/index.html
Riiklike sümbolite kohta õpi siit:
http://www.meis.ee/raamatukogu?book_id=20http://www.blogger.com/img/blank.gif
(lk 16-18)
8.klass eesti keel ja kirjandus
Õpime ÕS-i kasutamist
http://www.eki.ee/dict/qs/
Mis on romantism?
http://www.avita.ee/pdf/Maailmakirjandus%2Fkaks%20kultuurit%FC%FCpi.pdf
http://www.eki.ee/dict/qs/
Mis on romantism?
http://www.avita.ee/pdf/Maailmakirjandus%2Fkaks%20kultuurit%FC%FCpi.pdf
25.8.11
Kooliaasta 2011/12 11. klassile
11.a koolipäevad E,T, N kab 213/203
11.b koolipäevad E,T kab 207 (arvutiklass)
Kooliaasta algus 1.septembril kell 10.00 Lääne-Viru Keskraamatukogus IV korrusel.
Pärast aktust klassijuhatajatund( kõige rohkem 10 min!)koolis.
Jälgige ka kooli kodulehekülge, sinna pannakse tunniplaan!
Kena ja teguderohket uut õppeaastat!
11.b koolipäevad E,T kab 207 (arvutiklass)
Kooliaasta algus 1.septembril kell 10.00 Lääne-Viru Keskraamatukogus IV korrusel.
Pärast aktust klassijuhatajatund( kõige rohkem 10 min!)koolis.
Jälgige ka kooli kodulehekülge, sinna pannakse tunniplaan!
Kena ja teguderohket uut õppeaastat!
20.6.11
Kohustuslik kirjandus
10.klassi I kursusel „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine” loeb ja analüüsib õpilane tervikuna vähemalt kolm pikemat proosateost, lisaks novelle ja ühe eesti autori luuletuskogu, nimekiri septembris, kui kursus algab.
II kursus „Kirjandus antiigist 19. sajandini” (jaanuarist)
Antiikkirjandus
Sophokles „Kuningas Oidipus“
Keskaja ja renessansi kirjandus
Shakespeare`i “Hamlet“
Barokk ja klassitsism
Molière „Tartuffe“
Valgustus ja senitmentalism
Goethe “Faust I”
Romantism
A. Puškin “Jevgeni Onegin”
11.klassi kohustuslik kirjandus
Romantism
A. Puškin “Jevgeni Onegin” - lugemiskontroll septembris
NB! Olemas ka audioraamatuna(plaat)
Realism
Stendhal. "Punane ja must" - lugemiskontroll oktoobris
F.Dostojevski. "Kuritöö ja karistus" - lugemiskontroll novembris
O.Wilde ”Dorian Gray portree” - lugemiskontroll detsembris
Eesti kirjandus
E.Vilde. "Mäeküla piimamees" - lugemiskontroll jaanuaris
20.saj I poole luule,pead esitlema luuleklassikat ja peast teadma üht luuletust - esitlus veebruaris
A.H.Tammsaare. „Juudit” - lugemiskontroll märtsis
"Tõde ja õigus" I - II - lugemiskontrollid aprillis ja mais
12. klassi kohustuslik kirjandus
I kursus
Franz Kafka "Protsess"/"Loss"(Ei pea lugema õpilased, kes tulevad vaatama "Metamorfoosi".)
http://www.nuku.ee/teater/tulekul/metamorfoos/ . Piletid on broneeritud N, 4.11.2011, etendus kl 19.00.Pileti hind 12.- Raha korjame septembri jooksul.
J. Salinger "Kuristik rukkis"/V.Nabokov "Lolita"
http://www.avita.ee/pdf/valiskirj1.pdf
E. M. Remarque "Läänerindel muutuseta"/"Triumfikaar"
II kursus
Jaan Kross "Keisri hull"/"Rakvere romaan"
Mati Unt "Sügisball"
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2859
Andrus Kivirähk "Rehepapp"/"Mees,kes teadis ussisõnu"
II kursus „Kirjandus antiigist 19. sajandini” (jaanuarist)
Antiikkirjandus
Sophokles „Kuningas Oidipus“
Keskaja ja renessansi kirjandus
Shakespeare`i “Hamlet“
Barokk ja klassitsism
Molière „Tartuffe“
Valgustus ja senitmentalism
Goethe “Faust I”
Romantism
A. Puškin “Jevgeni Onegin”
11.klassi kohustuslik kirjandus
Romantism
A. Puškin “Jevgeni Onegin” - lugemiskontroll septembris
NB! Olemas ka audioraamatuna(plaat)
Realism
Stendhal. "Punane ja must" - lugemiskontroll oktoobris
F.Dostojevski. "Kuritöö ja karistus" - lugemiskontroll novembris
O.Wilde ”Dorian Gray portree” - lugemiskontroll detsembris
Eesti kirjandus
E.Vilde. "Mäeküla piimamees" - lugemiskontroll jaanuaris
20.saj I poole luule,pead esitlema luuleklassikat ja peast teadma üht luuletust - esitlus veebruaris
A.H.Tammsaare. „Juudit” - lugemiskontroll märtsis
"Tõde ja õigus" I - II - lugemiskontrollid aprillis ja mais
12. klassi kohustuslik kirjandus
I kursus
Franz Kafka "Protsess"/"Loss"(Ei pea lugema õpilased, kes tulevad vaatama "Metamorfoosi".)
http://www.nuku.ee/teater/tulekul/metamorfoos/ . Piletid on broneeritud N, 4.11.2011, etendus kl 19.00.Pileti hind 12.- Raha korjame septembri jooksul.
J. Salinger "Kuristik rukkis"/V.Nabokov "Lolita"
http://www.avita.ee/pdf/valiskirj1.pdf
E. M. Remarque "Läänerindel muutuseta"/"Triumfikaar"
II kursus
Jaan Kross "Keisri hull"/"Rakvere romaan"
Mati Unt "Sügisball"
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2859
Andrus Kivirähk "Rehepapp"/"Mees,kes teadis ussisõnu"
30.5.11
Pikendatud õppetöö
Järele vastata saab järgmistel aegadel:
Teisipäev, 7.06 - 8.00-12.00
Kolmapäev, 8.06 - 8.00-10.00
Neljapäev, 9.06 - 8.00-12.00
Esmaspäev, 13.06 - 12.30-15.30
Teisipäev, 14.06 - 8.00-15.30
Neljapäev, 16.06 - 8.00-14.30
Esmaspäev, 20.06 - 8.00-10.00
Kabinetis 211
Teisipäev, 7.06 - 8.00-12.00
Kolmapäev, 8.06 - 8.00-10.00
Neljapäev, 9.06 - 8.00-12.00
Esmaspäev, 13.06 - 12.30-15.30
Teisipäev, 14.06 - 8.00-15.30
Neljapäev, 16.06 - 8.00-14.30
Esmaspäev, 20.06 - 8.00-10.00
Kabinetis 211
9.5.11
9.klassi ühiskonnaõpetuse eksam
Ühiskonnaõpetuse eksam on 15.juunil kell 10.00 kab 208.Kohal olla 15 min varem,kaasa 2 pastapliiatsit.
Ühiskonnaõpetuse järeleksam on 17.juunil kell 9.00-12.00 kab 211
Materjal kordamiseks
TÄHTIS
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/t2iendmaterjal.pdf
Ühiskonnaõpetuse järeleksam on 17.juunil kell 9.00-12.00 kab 211
Materjal kordamiseks
TÄHTIS
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/t2iendmaterjal.pdf
1. Mis on lause?
2. Millest koosneb lause?
3. Mis on öeldis?
4. Mis on öeldistäide?
5. Mis on alus? Kuidas jaguneb?
6. Mis on sihitis? Kuidas jaguneb?
7. Mis on määrus?Kuidas jaguneb?
Rektsioon ehk sõltumus
Verbi või ka mõne muu sõna tähendusest sõltub, missuguses vormis sõnad on tema ümber.
Seda nähtust nimetatakse rektsiooniks ehk sõltumuseks. Mõnel juhul on õige vormi valikuga
raskusi. Abi saab ÕSist (http://www.eki.ee/dict/qs2006/) ning S. Mäearu artiklist "Valik
rektsioone" (http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/rektsioone.html).
Lauseliikmed
http://arhiiv.koolielu.ee/files/LausePoint%5b1%5d.ppt
Tööleht 1
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Tööleht 2
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Lauseliikmed
http://lemill.net/content/exercises/lauseliikmed/view
2. Millest koosneb lause?
3. Mis on öeldis?
4. Mis on öeldistäide?
5. Mis on alus? Kuidas jaguneb?
6. Mis on sihitis? Kuidas jaguneb?
7. Mis on määrus?Kuidas jaguneb?
Rektsioon ehk sõltumus
Verbi või ka mõne muu sõna tähendusest sõltub, missuguses vormis sõnad on tema ümber.
Seda nähtust nimetatakse rektsiooniks ehk sõltumuseks. Mõnel juhul on õige vormi valikuga
raskusi. Abi saab ÕSist (http://www.eki.ee/dict/qs2006/) ning S. Mäearu artiklist "Valik
rektsioone" (http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/rektsioone.html).
Lauseliikmed
http://arhiiv.koolielu.ee/files/LausePoint%5b1%5d.ppt
Tööleht 1
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Tööleht 2
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Lauseliikmed
http://lemill.net/content/exercises/lauseliikmed/view
8.5.11
11.klass eesti keel
24.05 KT VORMIMOODUSTUS
TK 10.05 11.a ja 11.b
Kokku-ja lahkukirjutamine
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8
TK 10.05 11.a ja 11.b
Kokku-ja lahkukirjutamine
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8
5.5.11
10.klass eesti keel
23.05 10.a ja 10.b KT LAUSELIIKMED
1. Mis on lause?
2. Millest koosneb lause?
3. Mis on öeldis?
4. Mis on rektsioon?
5. Mis on öeldistäide?
6. Mis on alus? Kuidas jaguneb?
7. Mis on sihitis? Kuidas jaguneb?
8. Mis on määrus?Kuidas jaguneb?
Rektsioon ehk sõltumus
Verbi või ka mõne muu sõna tähendusest sõltub, missuguses vormis sõnad on tema ümber.
Seda nähtust nimetatakse rektsiooniks ehk sõltumuseks. Mõnel juhul on õige vormi valikuga
raskusi. Abi saab ÕSist (http://www.eki.ee/dict/qs2006/) ning S. Mäearu artiklist "Valik
rektsioone" (http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/rektsioone.html).
Lauseliikmed
http://arhiiv.koolielu.ee/files/LausePoint%5b1%5d.ppt
Tööleht 1
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Tööleht 2
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Lauseliikmed
http://lemill.net/content/exercises/lauseliikmed/view
KT tuletamine 10.b 9.05
10.a 16.05
Kordamisküsimused ( Õ lk 189-208)
1. Mis on võimalik erinevate tuletusliidete abil teha?
2. Millised on sõnatuletuse alaliigid?
3. Millised 2 võimalust on tuletiste moodustamiseks ja kuidas neid nimetatakse?
4. Nimeta produktiivsed isikut väljendavad liited(3) N
6. Milline liide väljendab abstraktseid mõisteid?(1) N
7. Millised liited väljendavad kohta?(1 kõige prod) N
8. Millised liited väljendavad rühma ja kogu?(3) N
9. Millised liited väljendavad eitust? (2) N
10. Millised on kõige produktiivsemad omadussõnaliited? (3) N
11. Milline liide väljendab omaduse puudumist?(1) N
12. Mis on tegusõnade nulltuletus?
13. Millised liited väljendavad põhjuslikkust? (3) N
14. Millised liited väljendavad enesekohasust? (2) N
15. Millised on kõige produktiivsemad määrsõnaliited ja mida need väljendavad? (2)
1. Mis on lause?
2. Millest koosneb lause?
3. Mis on öeldis?
4. Mis on rektsioon?
5. Mis on öeldistäide?
6. Mis on alus? Kuidas jaguneb?
7. Mis on sihitis? Kuidas jaguneb?
8. Mis on määrus?Kuidas jaguneb?
Rektsioon ehk sõltumus
Verbi või ka mõne muu sõna tähendusest sõltub, missuguses vormis sõnad on tema ümber.
Seda nähtust nimetatakse rektsiooniks ehk sõltumuseks. Mõnel juhul on õige vormi valikuga
raskusi. Abi saab ÕSist (http://www.eki.ee/dict/qs2006/) ning S. Mäearu artiklist "Valik
rektsioone" (http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/rektsioone.html).
Lauseliikmed
http://arhiiv.koolielu.ee/files/LausePoint%5b1%5d.ppt
Tööleht 1
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Tööleht 2
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Lauseliikmed
http://lemill.net/content/exercises/lauseliikmed/view
KT tuletamine 10.b 9.05
10.a 16.05
Kordamisküsimused ( Õ lk 189-208)
1. Mis on võimalik erinevate tuletusliidete abil teha?
2. Millised on sõnatuletuse alaliigid?
3. Millised 2 võimalust on tuletiste moodustamiseks ja kuidas neid nimetatakse?
4. Nimeta produktiivsed isikut väljendavad liited(3) N
6. Milline liide väljendab abstraktseid mõisteid?(1) N
7. Millised liited väljendavad kohta?(1 kõige prod) N
8. Millised liited väljendavad rühma ja kogu?(3) N
9. Millised liited väljendavad eitust? (2) N
10. Millised on kõige produktiivsemad omadussõnaliited? (3) N
11. Milline liide väljendab omaduse puudumist?(1) N
12. Mis on tegusõnade nulltuletus?
13. Millised liited väljendavad põhjuslikkust? (3) N
14. Millised liited väljendavad enesekohasust? (2) N
15. Millised on kõige produktiivsemad määrsõnaliited ja mida need väljendavad? (2)
1.5.11
9.b klass eesti keel ja kirjandus
Eesti keele ja kirjanduse eksami konsultatsioon on 1.juunil kell 11.30-14.30 kab 211
Eesti keele ja kirjanduse eksam on 6. juunil 2011 kell 10.00-13.00 kab 208
Kohal olla 15 min varem! Kaasa 2 sama värvi pastapliiatsit.
Eesti keele ja kirjanduse järeleksam on 8. juunil kell 11.30-14.30 kab 211
KIRI(Ametlik kiri ja erakiri)
CV
SELETUSKIRI
AVALDUS
5.05 PROOVIEKSAM 8.30 - 11.30 kab 211.Kohal olla 10-15 min varem, sest hilinejad eksamile ei saa!
Eesti keele ja kirjanduse eksam on 6. juunil 2011 kell 10.00-13.00 kab 208
Kohal olla 15 min varem! Kaasa 2 sama värvi pastapliiatsit.
Eesti keele ja kirjanduse järeleksam on 8. juunil kell 11.30-14.30 kab 211
KIRI(Ametlik kiri ja erakiri)
CV
SELETUSKIRI
AVALDUS
5.05 PROOVIEKSAM 8.30 - 11.30 kab 211.Kohal olla 10-15 min varem, sest hilinejad eksamile ei saa!
10.klass kirjandus
10.b 24.05 TK VALGUSTUS
10.a 26.05 TK VALGUSTUS
10.b 17.05 LK "Faust"
10.a 19.05 LK "Faust"
VALGUSTUSKIRJANDUS
http://meiekirjandus.pbworks.com/w/page/10207863/VALGUSTUSKIRJANDUS
10.05 10.b TK BAROKK JA KLASSITSISM
12.05 10.a TK BAROKK JA KLASSITSISM
KORDAMISKÜSIMUSED (BAROKK JA KLASSITSISM)
1. Mis ajal ja eelkôige mis maades arenes barokk?
2. Millega vôrreldakse barokikirjanduses elu?
3. Missuguse Euroopa riigiga oli kôige tugevamini seotud klassitsism?
4. Mida tähendab absolutism? Kes olid tugevad absolutistlikud kuningad? Kuidas absolutism ja klassitsism on omavahel seotud?
5. Missuguse filosoofilise suuna esindaja oli Rene Descartes?
6. Mida see filosoofiline suund peab inimese maailmatunnetamise aluseks?
7. Mida tähendab ”Cogito ergo sum”?
8. Missugune oli klassitsismi esteetiline ideaal?
9. Kes klassitsismiajastu prantsuse näitekirjanikest on kôige paremini üle aegade elanud?
10.Mis on valm? Nimeta üks tolle perioodi tuntud valmikirjanik.
Barokk ja klassitsism
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3109
http://www.avita.ee/raamatukogu/kirjandus-gymn.html
http://meiekirjandus.pbworks.com/w/page/10207635/BAROKK-JA-KLASSITSISM
ROKOKOO
http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=909793
MOLIERE JA KOMÖÖDIAKUNST
http://www.avita.ee/pdf/maailmakirjandus17-18saj_lk70-71_122-123.pdf
VALM
http://meiekirjandus.pbworks.com/----VALM
http://info.vanemuine.ee/trykk/hannese-tarmo_muusikatund_kava_low.pdf
10.a 26.05 TK VALGUSTUS
10.b 17.05 LK "Faust"
10.a 19.05 LK "Faust"
VALGUSTUSKIRJANDUS
http://meiekirjandus.pbworks.com/w/page/10207863/VALGUSTUSKIRJANDUS
10.05 10.b TK BAROKK JA KLASSITSISM
12.05 10.a TK BAROKK JA KLASSITSISM
KORDAMISKÜSIMUSED (BAROKK JA KLASSITSISM)
1. Mis ajal ja eelkôige mis maades arenes barokk?
2. Millega vôrreldakse barokikirjanduses elu?
3. Missuguse Euroopa riigiga oli kôige tugevamini seotud klassitsism?
4. Mida tähendab absolutism? Kes olid tugevad absolutistlikud kuningad? Kuidas absolutism ja klassitsism on omavahel seotud?
5. Missuguse filosoofilise suuna esindaja oli Rene Descartes?
6. Mida see filosoofiline suund peab inimese maailmatunnetamise aluseks?
7. Mida tähendab ”Cogito ergo sum”?
8. Missugune oli klassitsismi esteetiline ideaal?
9. Kes klassitsismiajastu prantsuse näitekirjanikest on kôige paremini üle aegade elanud?
10.Mis on valm? Nimeta üks tolle perioodi tuntud valmikirjanik.
Barokk ja klassitsism
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3109
http://www.avita.ee/raamatukogu/kirjandus-gymn.html
http://meiekirjandus.pbworks.com/w/page/10207635/BAROKK-JA-KLASSITSISM
ROKOKOO
http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=909793
MOLIERE JA KOMÖÖDIAKUNST
http://www.avita.ee/pdf/maailmakirjandus17-18saj_lk70-71_122-123.pdf
VALM
http://meiekirjandus.pbworks.com/----VALM
http://info.vanemuine.ee/trykk/hannese-tarmo_muusikatund_kava_low.pdf
8. klass eesti keel ja kirjandus
23.05 8.a EESTI KEELE JA KIRJANDUSE AASTAARVESTUS
26.05 8.b EESTI KEELE JA KIRJANDUSE AASTAARVESTUS
4.05 8.a LK "Lohelaul"
4.05 8.b LK "Lohelaul"
5.05 8.b KT lüürika e luule
26.05 8.b EESTI KEELE JA KIRJANDUSE AASTAARVESTUS
4.05 8.a LK "Lohelaul"
4.05 8.b LK "Lohelaul"
5.05 8.b KT lüürika e luule
5.4.11
10.klass klassijuhatamine
26.aprillil tuleb 10.b kooli 2.tunniks!
19.aprillil lähme 16.30 kinno vaatama filmi "Kormoranid e...". Pilet 1.50. Kes tahab, tuleb!
7.aprillil läheme Nuku- ja Noorsooteatrisse vaatama muusikali "Libahunt"
Ärasõit kooli juurest 12.00.
Nendel,kes ei lähe teatrisse,on tavaline koolipäev.
19.aprillil lähme 16.30 kinno vaatama filmi "Kormoranid e...". Pilet 1.50. Kes tahab, tuleb!
7.aprillil läheme Nuku- ja Noorsooteatrisse vaatama muusikali "Libahunt"
Ärasõit kooli juurest 12.00.
Nendel,kes ei lähe teatrisse,on tavaline koolipäev.
9.klassi ühiskonnaõpetuse eksam
27.04 Proovieksam 1.-2.tund (Maasi ,Ennuk,Sallo)
20.04 V-lõpuni (Maasi ,Ennuk)
21.04 V-lõpuni( Sallo)
13.04 T-U (Maasi ,Ennuk)
14.04 T-U ( Sallo)
20.04 V-lõpuni (Maasi ,Ennuk)
21.04 V-lõpuni( Sallo)
13.04 T-U (Maasi ,Ennuk)
14.04 T-U ( Sallo)
11.klass eesti keel
26.04 kodus TV h 49-50
19.04 kodus TV h 44 B(muutumatud sõnad)
12.05 vaata üle omadussõna kokku -ja lahkukirjutamise reeglid ( Õ lk 132-134),teen tunnikontrolli.
TV h 42 ja 43, kellel ei ole tehtud.
19.04 kodus TV h 44 B(muutumatud sõnad)
12.05 vaata üle omadussõna kokku -ja lahkukirjutamise reeglid ( Õ lk 132-134),teen tunnikontrolli.
TV h 42 ja 43, kellel ei ole tehtud.
9.klass eesti keel ja kirjandus
27.04 T- V eksamivihikust
20.04 R-ž eksamivihikust
NB! Kontrolli,et oleks tehtud õigekirjaharjutused kuni komadeni.
21.04 LK "Libahunt"
13.04 klassikirjand
14.04 N-P eksamivihikust
6.04 M eksamivihikust ja h 22 ja 23 eksamivihikust
20.04 R-ž eksamivihikust
NB! Kontrolli,et oleks tehtud õigekirjaharjutused kuni komadeni.
21.04 LK "Libahunt"
13.04 klassikirjand
14.04 N-P eksamivihikust
6.04 M eksamivihikust ja h 22 ja 23 eksamivihikust
10.klass kirjandus
10.a 18.04 TK renessanss
10.b 19.04 TK renessanss
10.a 14.04 LT 4
10.a 14.04 Täitke lünktest Shakespeare`i elu kohta ja kirjutage vihikusse.
Materjale Shakespeare`i kohta
http://lemill.net/community/people/helja6/collections/william-shakespeare
Kordamisküsimused TK renessansss
Mis sajandil oli renessanss?
Mis on Memento vivere ?
Renessansi sünnimaa
Tuntumad kirjanikud
Mis on sonett?
http://meiekirjandus.pbworks.com/w/page/10207835/Sonett
Soneti analüüs
Mis on novell?
Novelli ülesehitus
Inglise renessansikirjandus
W.Shakespeare ja tema looming
Õppida saad siit:
http://meiekirjandus.pbworks.com/RENESSANSSRenessanss
10.b 19.04 TK renessanss
10.a 14.04 LT 4
10.a 14.04 Täitke lünktest Shakespeare`i elu kohta ja kirjutage vihikusse.
Materjale Shakespeare`i kohta
http://lemill.net/community/people/helja6/collections/william-shakespeare
Kordamisküsimused TK renessansss
Mis sajandil oli renessanss?
Mis on Memento vivere ?
Renessansi sünnimaa
Tuntumad kirjanikud
Mis on sonett?
http://meiekirjandus.pbworks.com/w/page/10207835/Sonett
Soneti analüüs
Mis on novell?
Novelli ülesehitus
Inglise renessansikirjandus
W.Shakespeare ja tema looming
Õppida saad siit:
http://meiekirjandus.pbworks.com/RENESSANSSRenessanss
8.klass eesti keel ja kirjandus
27.04 8.a TV h 80-83
20.04 8.a kontrolltöö lüürika e luule
Pead teadma:
lüürika e luule mõistet;
luule tunnuseid(3);
riimide liike (3);
mis on värss;
mis on stroof;
mis on proosaluuletus;
mis on vabavärss;
mis on piltluule;
luuležanre igaühest eraldi (haiku, ood, pastoraal, ballaad, sonett,valm );
luule stiilikujundid (epiteet,metafoor,võrdlus,isikustamine) + vihikust
Töös pead oskama:
· arutleda luule olemuse üle (miks luulet vaja on, kuidas sellest erinevalt aru saadakse jms)
· määrata konkreetsest luuletusest stiilikujundeid (nt leidma üles epiteete, metafoore, personifikatsioone jt- nii nagu eelmise veerandi lõpus tegime)
· võrrelda luuležanre omavahel (nt mis vahe on ballaadil ja sonetil jne)
14.04 8.b klassikirjand
11.04 8.a klassikirjand
20.04 8.a kontrolltöö lüürika e luule
Pead teadma:
lüürika e luule mõistet;
luule tunnuseid(3);
riimide liike (3);
mis on värss;
mis on stroof;
mis on proosaluuletus;
mis on vabavärss;
mis on piltluule;
luuležanre igaühest eraldi (haiku, ood, pastoraal, ballaad, sonett,valm );
luule stiilikujundid (epiteet,metafoor,võrdlus,isikustamine) + vihikust
Töös pead oskama:
· arutleda luule olemuse üle (miks luulet vaja on, kuidas sellest erinevalt aru saadakse jms)
· määrata konkreetsest luuletusest stiilikujundeid (nt leidma üles epiteete, metafoore, personifikatsioone jt- nii nagu eelmise veerandi lõpus tegime)
· võrrelda luuležanre omavahel (nt mis vahe on ballaadil ja sonetil jne)
14.04 8.b klassikirjand
11.04 8.a klassikirjand
1.3.11
9.klassi ühiskonnaõpetuse eksam
31.03 mõisted R-S (Sallo,Undusk) Unduskil on vastamata mõisted alates D-st.
30.03 mõisted R-S (Maasi,Ennuk)
10.03 mõisted P (Sallo,Undusk)
9.03 mõisted P (Maasi,Ennuk)
2.03 mõisted N-O (Maasi,Ennuk) Ennukil on vastamata mõisted alates D-st.
3.03 mõisted N-O (Sallo,Undusk)
30.03 mõisted R-S (Maasi,Ennuk)
10.03 mõisted P (Sallo,Undusk)
9.03 mõisted P (Maasi,Ennuk)
2.03 mõisted N-O (Maasi,Ennuk) Ennukil on vastamata mõisted alates D-st.
3.03 mõisted N-O (Sallo,Undusk)
9.klass eesti keel ja kirjandus
30.03 J-L eksamivihikust
16.03 E-I eksamivihikust
10.03 A-D eksamivihikust
9.03 KLASSIKIRJAND
3.03 KT suur ja väike algustäht
2.03 LK "Nimed marmortahvlil"
16.03 E-I eksamivihikust
10.03 A-D eksamivihikust
9.03 KLASSIKIRJAND
3.03 KT suur ja väike algustäht
2.03 LK "Nimed marmortahvlil"
8.klass eesti keel ja kirjandus
14.03 8.a TK kõnekujundid (epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine)
10.03 KLASSIKIRJAND 8.b
9.03 KLASSIKIRJAND 8.a
3.03 8.b KT suur ja väike algustäht
2.03 8.b KT dramaatika e näitekirjandus
Kordamine
http://sahver.wikispaces.com/Tegus%C3%B5na+vormistik.+7.+klass.+Testid.
http://eestikeel.sauropol.com/pooramine/
10.03 KLASSIKIRJAND 8.b
9.03 KLASSIKIRJAND 8.a
3.03 8.b KT suur ja väike algustäht
2.03 8.b KT dramaatika e näitekirjandus
Kordamine
- Mis on dramaatika e näitekirjandus?
- Millised on dramaatika tunnused(3)?
- Kuidas on etendus üles ehitatud( välised tunnused (3))?
- Millest kasvas välja Euroopa draamakirjandus?
- Nimeta dramaatika 3 liiki.
- Mis on tragöödia?
- Nimeta tragöödia ja autor.
- Mis on komöödia?
- Nimeta komöödia ja autor.
- Mis on draama?
- Nimeta draama ja autor.
- Mis on dramatiseering e lavastus ?
- Olen käinud teatris vaatamas etendust...(pealkiri)
http://sahver.wikispaces.com/Tegus%C3%B5na+vormistik.+7.+klass.+Testid.
http://eestikeel.sauropol.com/pooramine/
11.klass eesti keel
Õpime kokku-ja lahkukirjutamist
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8
NB! Kellel on TV esitamata,vaadake, et h 30-40(v.a. h 37) oleks tehtud.
1.03 KT algustäheortograafia
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=8
NB! Kellel on TV esitamata,vaadake, et h 30-40(v.a. h 37) oleks tehtud.
1.03 KT algustäheortograafia
11.klass kirjandus
28.03 LK "Juudit"
Panen igaks juhuks
http://tammsaare.weebly.com/juudit.html Tammsaare ja "Juudit" - õpilaste poolt tehtud lühifilm.
htt//klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1137713〈= kuuldemäng "Juudit"
8.03 klassikirjand 11.a ja 11.b
Panen igaks juhuks
http://tammsaare.weebly.com/juudit.html Tammsaare ja "Juudit" - õpilaste poolt tehtud lühifilm.
htt//klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1137713〈= kuuldemäng "Juudit"
8.03 klassikirjand 11.a ja 11.b
10.klass kirjandus
10.a 14.04 Täitke lünktest Shakespeare`i elu kohta ja kirjutage vihikusse.
Materjale Shakespeare`i kohta
http://lemill.net/community/people/helja6/collections/william-shakespeare
Päeval, mil valgus pilvedesse mattus,
Sest oli talgi Looja pärast valus,
Mu süda, Emand, iket äkki talus,
Kui teie kaunis pilk mu peale sattus.
Näis loomulik mu pahaaimamatus
neil tundidel, ent siiski olin jalus
ma Amoril, ja minu piina alus
üldleinamisega sel kombel kattus.
Mind Amor palja leidis relvi poolest,
tee hingepõhjast silmaveele lahti -
uks ka ei kaitse, värav ka ei aita.
Ma arvan, nii ei peeta ausat jahti,
et mina, kerge saak, küll langen noolest,
teid, kaitstut, üldse ent ei ähvardata.
Vaatle stroofiskeemi, silpide arvu värsis, tee riimiskeem.
Missugustes salmides missugune môte edasi antakse?
Missugused read on luuletuse môtet arvestades kôige olulisemad?
Kuidas sina môistad luuletuse sônumit?
Materjale Shakespeare`i kohta
http://lemill.net/community/people/helja6/collections/william-shakespeare
Päeval, mil valgus pilvedesse mattus,
Sest oli talgi Looja pärast valus,
Mu süda, Emand, iket äkki talus,
Kui teie kaunis pilk mu peale sattus.
Näis loomulik mu pahaaimamatus
neil tundidel, ent siiski olin jalus
ma Amoril, ja minu piina alus
üldleinamisega sel kombel kattus.
Mind Amor palja leidis relvi poolest,
tee hingepõhjast silmaveele lahti -
uks ka ei kaitse, värav ka ei aita.
Ma arvan, nii ei peeta ausat jahti,
et mina, kerge saak, küll langen noolest,
teid, kaitstut, üldse ent ei ähvardata.
10.klass klassijuhatamine
Koolivaheaeg 18.03 - 27.03
3.märtsil (neljapäev) gümnaasiumiastme ekskursioon Tallinnasse. Ärasõit kooli juurest 8.30. Külastatakse Jeti Jäähalli (uisutamine),Niguliste kirikut("Surmatants") ja Kiek in de Köki katakombe.Maksma peab 2.90 (uisutamine),ülejäänu on tasuta.
10.a klassil on koolipäev,seega neile on ekskursioon kohustuslik. Registreerimine sekretäri juures. Raha tuua sekretärile 1.03 .
Õpetajate järelvastamisajad kevadvaheajal
E, 21. märts 9.00 - Juta Kütt, Külli Roosiväli, Eda Sakk, Milvi Lemendik
T, 22. märts 8.30 - Elle Allikvee
T, 22. märts 10.00 - Reino Veielainen
K, 23. märts 8.30 - Elle Allikvee
T, 22. märts 8.30 - Elle Allikvee
T, 22. märts 10.00 - Reino Veielainen
K, 23. märts 8.30 - Elle Allikvee
3.märtsil (neljapäev) gümnaasiumiastme ekskursioon Tallinnasse. Ärasõit kooli juurest 8.30. Külastatakse Jeti Jäähalli (uisutamine),Niguliste kirikut("Surmatants") ja Kiek in de Köki katakombe.Maksma peab 2.90 (uisutamine),ülejäänu on tasuta.
10.a klassil on koolipäev,seega neile on ekskursioon kohustuslik. Registreerimine sekretäri juures. Raha tuua sekretärile 1.03 .
10.klass eesti keel
28.03 10.a TK Käänded ja käänetevahelised seosed , võrdlusastmete moodustamine
10.a 10.03 eesti keele tunnid - tunnikontrolli ei tee, harjutame.
14.03 10.b TK käänamine ja käänetevahelised seosed ning kontrollin ka võrdlusastmete moodustamist.
7.03 KT vormimoodustus - kordamisküsimused
- Mis on vormiõpetus?
- Millest koosneb sõnavorm?
- Mis on liide, tunnus, lõpp?
- Mis on morfeem ja allomorf?
- Millised on vormimoodustuse viisid?
- Mis on aglutinatsioon?
- Mis on fleksioon?
- Millised on tähtsamad tüvevaheldused eesti keeles?
- Mis on A-tüvi ja B-tüvi?
- Mis on astmevaheldus?
- Nimeta astmevahelduse liigid.
- Mis on vokaalivaheldus?
- Kus kasutatakse vokaalivaheldust?
- Praktilised ülesanded.
http://www.keelevara.ee/login/?d=ekkr&id=101
http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=morfoloogia&F=M&O=0&E=0
http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=aglutinatsioon&F=M&O=0&E=0
http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=anal%C3%BC%C3%BCtiline+s%C3%B5navorm&F=M&O=0&E=0
Mis on vältevaheldus?
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=v%C3%A4ltevaheldus&F=M
Mis on laadivaheldus?
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=laadivaheldus&F=M
Mitmuse osastava moodustamine
http://www.koolielu.ee/pages.php/03250102?txtid=5132&get=0
Võrdlusastmete moodustamine
http://koolielu.ee/pg/waramu/download?rid=7c42a6039b875a77c426294e47c71d90222d557c
11.2.11
Kirjandi kirjutamine
Kirjandi kirjutamise meelespea
NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“
Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast
Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute
kirjutamisest“
Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks.
Nende kohaselt pealkiri:
- võib olla nii fraas kui ka terviklause
- ei ole liiga pikk
- osutab teksti tuumale
- pealkiri on metafooriline ja/või tabav
- pealkiri on sobiv ja üldistav
- hoidub hinnangutest
1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte („Inimene on saladus”) Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte („Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teistest?”)
2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail („Oleme muutuste kiirteel”). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte.
3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt („Aeg ja inimene”). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse.
SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on.
Sissejuhatuses
* võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid,
* võid rõhutada teema tähtsust,
* võid mainida enda seotust selle teemaga,
* võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada.
PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat:
ALUSTEKST
* omaenda mõtted, arvamused, seisukohad,
* tunnis arutatu, raamatutest loetu,
* teadaolevad faktid,
* teiste, autoriteetide arvamused,
* igalt poolt mujalt kuuldu,
* näited elust.
Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas – erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu!
KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita.
TEE NII:
Mõtlega hoolega läbi, mis teemal sa oskaksid kõige paremini kaasa rääkida, millise puhul oleks sul enim seisukohti ja näiteid tuua.
Pane lühidalt (näiteks märksõnadena) kirja, mis mõtted jne sul antud teemaga seoses meenuvad.
Nüüd tuleb raskeim osa: proovi teha kava, paiguta teemaga seostuvad mõtted loogilisse järjekorda – millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne.
Kirjuta valmis sissejuhatus (äärmisel juhul võid seda ka hiljem teha).
Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel.
Ära unusta taandridu – neid võib julgelt kasutada.
Kirjuta kokkuvõte.
LOOGIKA- JA SEOSEVEAD kirjandites
* Sissejuhatuses mainitakse asjaolusid, millest hilisemas kirjandis juttu ei tehta, või kui tehakse, siis ebasobivas mahus, st mainimise tasandil. Alustuses esitatav materjal peab olema sobivates proportsioonides põhiosas käsitletud.
* Sissejuhatuses esitatakse lausa pealkirjaga või ka põhiosas esinevaga vastuolus olevaid väiteid.
Kokkuvõttes lisatakse uudne, seni käsitlemata idee, mis jääb justkui õhku.
* Kokkuvõttes väidetakse vastupidist pealkirjas esitatule ja põhiosas käsitletule. Juhtuda võib see näiteks siis, kui mitme teemat kaitsva idee ja näite järel käsitleb kirjutaja lõpetuseks ka ühte vastuargumenti. Kui viimane tundub liialt veenev, võib laps automaatselt moodustada selle põhjal ka kokkuvõtte.
* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid esitatud ebaloogilises või lihtsalt ebasobivas järjekorras. Niisuguse kirjandi mõtted on esitatud läbisegi, võib muuta kogu töö arusaamatuks.
* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid osa mõtted korduvad põhjendamatult mitmes lõigus, kusjuures lisatud ei ole ühtegi uut nüanssi. Muudab mõttekäigu segaseks, ebaloogiliseks.
* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid omavahel sidumata, see tähendab, et seisavad üksteisest eraldi. Halvemal juhul pole õpilane suutnud eristada neid taandridadegagi.
* Teemakohaste kenasti seotud ideede hulka on järsku lisatud sobimatuid, teemaga üldse mitte haakuvaid väiteid. Muudavad teksti arusaamatuks, ebaloogiliseks.
* Teemakohaste ideede hulgas esineb vastandlikke mõtteid. Need võivad esineda erinevates lõikudes, kuid ka ühe lõigu piires, halvemal juhul isegi ühes lauses (mõned kirjutavad väga pikki ja lohisevaid lauseid).
* Kõik tekstis esinevad väited on seotud teemaga, kuid neid ei mingilgi moel kinnitatud, ilmestatud. Seda võib juhtuda ka laia silmaringiga tublide kirjutajate puhul, kellel on suur hulk ideid, mille vahel ei osata valida. Süvenemise ja teema põhjalikuma käsitlemise asemel kujuneb välja hoopis üksteise otsa kuhjatud ideede loetelu.
* Muidu normaalses, arusaadavas töös võib kohati esineda ka täiesti loogikavabasid järeldusi ja seoseid või absurdseid väiteid. Kindlasti on kirjutajal olnud oma idee, mida ta soovis esitada, kuid konarlik väljendusoskus on selle hävitanud.
* Sage on ka sisutühjade, mõttetute „sõnakõlksude“, hüüdlausete moodustamine, eriti töö lõpuosas, kokkuvõttes.
Stiiliküsimused
* Isikuvormi valik (mina, tema, meie, nemad, mitte mingil juhul sina-vorm). Ära kasuta ühe lause piires erinevaid vorme.
* Kasuta ühtset ajavormi (olevik või lihtminevik).
* Väldi erinevaid kõneviise ühes lauses (tingiv, kindel jm).
* Jälgi, millist käänet nõuab tegusõna. ( sarnanema millega, arvestama seda, põhineb millel jne).
* Ühilda tegusõna ja käändsõna ainsus ja mitmus (perekond soovib, mitte perekond soovivad jne).
* Sõnajärjestus, kõrvallause asukoht olgu paigas – täpselt vastava sõna järel, eristatud komadega.
* Ebatäpne asesõna kasutamine (ta – kes, kui juttu on olnud mitmest, me – kes, kui pole eelnevalt täpsustatud)
* Sõnatüvede, sõnade, väljendite kordused lause, lõigu piires. Otsi sünonüüme, asenda igal võimalusel!
* Liiga pikad, lohisevad, selgusetud laused (muuda mustandis kaheks-kolmeks selgeks lauseks) või liiga lühikesed, ühetaolised laused.
* Lausetes sisalduvad ebaolulised, tähendust mittekandvad sõnad ja väljendid (siis, kui, nagu, oma jne). Võta lausetest kõik sellised välja.
* Poolikud, ebaterviklikud laused (jälgi öeldist).
* Liigne üldsõnalisus (Kõik teevad, mitte keegi ei tee, mitte kuskil mitte kunagi ei toimu, alati ja igal pool, siis hakkasime minema).
* Ajamäärus olgu alalütlevas käändes (Järgmisel aastal, eelmisel päeval, igal kuul – millal).
* Kaudkõne õige moodustamine (Ema ütles, et ta läheb poodi jne).
* Numbrid 1–9, 100, 1000 – kirjuta sõnadega, ülejäänud numbritega.
* Ära kasuta erilise vajaduseta lühendeid, sulgusid, mitte mingil juhul slängi.
* des- ja nud-, tud-lauselühendi õigekiri (Koju minnes lähen poest läbi. Koju jõudnud, hakkan õppima.)
* Nii lauselühendis kui põhilauseosas on tegija üks ja sama! – antud juhul - mina).
* NB! Õige on osa lapsi, osa lastest, mitte mingil juhul osad lapsed! Mõni inimene, mitte mõned inimesed.
* Enamik koole, enamus jahu, enamikul juhtudel, enamikus koolides, vahel = mõnikord, vahest = ehk, eespool = eel, eelöeldu = eespool öeldu, tulen järele, vaatan järele, seaduse järgi, enne tundi, ennem = pigem, sama hea, vedelen niisama, asi = ese, midagi materiaalset, käega katsutavat, pärast kooli, pärast tunde
Kogu aeg, minu meelest – lahku
(Tallinna 21. Kooli emakeeleõpetaja Sanne Haabi loengumaterjalid)
2.2.11
9.klassi ühikonnaõpetuse eksam
23.02 mõisted L- M (Maasi,Ennuk)
NB! Maasile ja Ennulile lisaks K II, sest Maasil oli õppimata ja Ennuk ei käi tunnis !
16.02 mõisted K(II osa)(Maasi,Ennuk)
17.02 mõisted K(I osa)- kolmas sektor e vabasektor(Sallo,Undusk) ja mõisted H -J (Sallo,Undusk-puudusid õigel päeval )
9.02 9.a mõisted K(I osa)- kolmas sektor e vabasektor(Maasi,Ennuk)
Materjal kordamiseks
http://www.meis.ee/raamatukogu?action=download2&book_id=220
Eksami teemad:
ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskonnaelu valdkonnad. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Varanduslik kihistumine. Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid.Normid ühiskonnasuhetes. Õigus- ja moraalinormid. Sotsiaalsed normid ja väärtused.
RIIGI MÕISTE JA FUNKTSIOONID. Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid. Eesti riiklik korraldus. Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja –korrast. Rahvas. Riigikogu. Vabariigi President. Vabariigi Valitsus. Kohalik omavalitsus. Eesti Vabariigi õigus- ja korrakaitseorganid. Kodanikukaitse. Eesti riigikaitse struktuur ja funktsioonid. Eesti riik rahvusvahelistes organisatsioonides.
KODANIKUÜHISKOND. Kodanikukultuur. Kodanikualgatus. Mittetulundusühingud. Kohalikud kogukonnad. Käitumine kriisiolukorras.
RAHVAS, PÕHISEADUS, DEMOKRAATIA. Õigusriik. Inimõigused. Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiõigused, vabadused ja kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses. Usk ja usuvabadus. Sõltumatu ajakirjandus. Õigus avalikule teabele. Informatsiooni kättesaadavus.
ÜKSIKISIK, RIIK JA ÕIGUS. Seadus, seaduskuulekus. Kodakondsus. Igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste ühetaolisuse printsiip. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted.
RIIK JA MAJANDUS. Turumajandus. Konkurents ja riigi roll majanduses. Riigieelarve. Maksud, nende otstarve. Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus. Raha ja pangandus. Eesti tööturg ja tööturupoliitika.
INDIVIID JA MAJANDUS. Rikkus ja vaesus. Peremajandus. Karjääri ja toimetuleku planeerimine. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad. Konkurents tööturul. Tööseadusandlus. Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine.
NB! Maasile ja Ennulile lisaks K II, sest Maasil oli õppimata ja Ennuk ei käi tunnis !
16.02 mõisted K(II osa)(Maasi,Ennuk)
17.02 mõisted K(I osa)- kolmas sektor e vabasektor(Sallo,Undusk) ja mõisted H -J (Sallo,Undusk-puudusid õigel päeval )
9.02 9.a mõisted K(I osa)- kolmas sektor e vabasektor(Maasi,Ennuk)
Materjal kordamiseks
http://www.meis.ee/raamatukogu?action=download2&book_id=220
Eksami teemad:
ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskonnaelu valdkonnad. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Varanduslik kihistumine. Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid.Normid ühiskonnasuhetes. Õigus- ja moraalinormid. Sotsiaalsed normid ja väärtused.
RIIGI MÕISTE JA FUNKTSIOONID. Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid. Eesti riiklik korraldus. Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja –korrast. Rahvas. Riigikogu. Vabariigi President. Vabariigi Valitsus. Kohalik omavalitsus. Eesti Vabariigi õigus- ja korrakaitseorganid. Kodanikukaitse. Eesti riigikaitse struktuur ja funktsioonid. Eesti riik rahvusvahelistes organisatsioonides.
KODANIKUÜHISKOND. Kodanikukultuur. Kodanikualgatus. Mittetulundusühingud. Kohalikud kogukonnad. Käitumine kriisiolukorras.
RAHVAS, PÕHISEADUS, DEMOKRAATIA. Õigusriik. Inimõigused. Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiõigused, vabadused ja kohustused Eesti Vabariigi põhiseaduses. Usk ja usuvabadus. Sõltumatu ajakirjandus. Õigus avalikule teabele. Informatsiooni kättesaadavus.
ÜKSIKISIK, RIIK JA ÕIGUS. Seadus, seaduskuulekus. Kodakondsus. Igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste ühetaolisuse printsiip. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted.
RIIK JA MAJANDUS. Turumajandus. Konkurents ja riigi roll majanduses. Riigieelarve. Maksud, nende otstarve. Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus. Raha ja pangandus. Eesti tööturg ja tööturupoliitika.
INDIVIID JA MAJANDUS. Rikkus ja vaesus. Peremajandus. Karjääri ja toimetuleku planeerimine. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad. Konkurents tööturul. Tööseadusandlus. Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine.
Tellimine:
Postitused (Atom)