Kirjalike tööde vormistamine

Tiitelleht ja sisukord
http://www.upload.ee/download/1721178/ba87e1eaf6ab71940b1/Tiitelleht.doc

Mis on referaat?
Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut.

Kirjalikud tööd esitatakse paberil formaadiga 210 x 297 mm (formaat A4).
Lehekülje vormindamisel tuleks kasutada järgmisi formaate:
ülalt ja alt - 2,5 cm;
paremalt - 2 cm;
vasakult - 3 cm.
Tekst tuleb rööpjoondada.
Kasuta püstkirja Times New Roman suurusega 12 ja reavahet 1,5.
Tekstilõigud eralda üksteisest täiendava reavahega.
Pealkirjad kirjuta suuremalt(14 p) või tee need paksuks.
Allajoonimist referaadis ei kasutata!
Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt.
Töö kõik lehed tuleb nummerdada, kusjuures arvesse võetakse ka lehed, kus asuvad tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita.
Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka.

Referaadi pikkus
Referaadi pikkuseks on 7-10 lehekülge.

Referaadi teema
Teema või teemavaldkonna annab aineõpetaja.

Referaadi allikmaterjal
Õpetaja annab õpilastele 4-6 allikmaterjali raamatutest, ajalehtedest, ajakirjadest või internetilehekülgedelt, millest õpilane peab kasutama vähemalt kolme. Õpilane võib leida ka ise allikmaterjali.

Referaadi ülesehitus
Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa.
- Tiitelleht
- Sisukord (vajadusel)
- Sissejuhatus
- Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotused)
- Kokkuvõte
- Kasutatud materjalide loetelu
- Lisad (vajadusel)
Kasutatud materjal

Kasutatud kirjandus esitatakse järgmiselt:
Autor (v. koostaja) - perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta.

Raamat:
Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. number

Artikkel ajakirjast:
Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas//Vikerkaar. 1991, nr 6.

Artikkel ajalehest:
Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale//Postimees. 2000. 11. august.

elektrooniliste (interneti) materjalid:
Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev.
Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007)


Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja sind juhendab ja aitab, siis ka tema nimi.

Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha.

Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud.
Referaadi põhiosa võid jaotada teemakohasteks peatükkideks.

Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutad, mida sa tööd tehes ise uut teada said ja milline on sinu arvamus sellest.

Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud.

Viitamine
Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseenesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend või et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi.

Kui kasutatakse teise autori materjale, siis on viitamine kohustuslik. Muidu minnakse vastuollu autorikaitse seadusega. Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida.

Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Meie kasutame viitamisttöö sees autori nime, aastaarvu ja lehekülje numbritega. Oluline on, et kogu töös viidatakse ühte moodi!

Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. (Kask 1994, lk 129). Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998, lk 50), (Kask, L.1996, lk 100)

Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid)
Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis.
Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama. Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks.
Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1
Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu.

12.klass eesti keel

4.10 KT koondlause

27.09 LT 1
27.09 kaasa TV harjutus ja harjutus lehelt
Koondlause
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=441
http:/http://www.blogger.com/img/blank.gif/www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=442

Lugemispäeviku täitmine gümnaasiumis

LISAKS KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE LUGEMISELE TÄIDAD LUGEMISPÄEVIKU

Vasta raamatu peategelase peale môeldes paari lausega. (Vastata tuleb korraliku täislausega!)

Mida ta tahab?
Mis takistab/soodustab tema soovi täitumist?
Sônasta tegelase probleem.
Kuidas tegelane lahendab probleemi?
Minu arvamus peategelasest

Lisaks teete kodus teos(te)ga eeltööd ja tulete lugemiskontrolli lugemispäevikuga, kus on 8 lauset teosest.

LAUSE TEKSTIST vali niisugune, mis Sind kuidagi intrigeerib, mingil pôhjusel tähelepanu tômbab, mille kohta Sa tahaksid midagi öelda.
NÄITEKS
LAUSE :”Alaealised seisid lauas istujate juures ja teenindasid neid.” (lk……)
KOMMENTAAR: "Ma ei ole sellega nôus, sest see on alaealiste ahistamine. Alaealised on ka inimesed!"

VALI 8 ERINEVAT LAUSET JA KOMMENTAARI VÔIB ALUSTADA…
Ma ei ole selle mõttega nõus...
Ma arvan samamoodi…
Olen isegi seda kogenud…
Mul on kahju, et nii läks, sest ta ei ole seda ära teeninud……
See pani mind môtlema sellele, et …jne

Kirjandi kirjutamine

Kirjandi kirjutamise meelespea

PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema.

NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“
Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast
Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute
kirjutamisest“

Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks.

Nende kohaselt pealkiri:

• võib olla nii fraas kui ka terviklause
• ei ole liiga pikk
• osutab teksti tuumale
• pealkiri on metafooriline ja/või tabav
• pealkiri on sobiv ja üldistav
• hoidub hinnangutest
  

1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte („Inimene on saladus”) Ka niisugused, mis esitavad küsimuse, millele vastuse andmine ongi teksti peamõte („Kuidas ja miks peaks Eesti erinema teistest?”)

2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail („Oleme muutuste kiirteel”). Viimase lahtimõtestamine avab teksti peamõtte.

3. Pealkirjad, milles teema või probleem on esitatud üldsõnaliselt („Aeg ja inimene”). Autor peab leidma probleemi ja sellele lahenduse.

SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on.

Sissejuhatuses
* võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid,
* võid rõhutada teema tähtsust,
* võid mainida enda seotust selle teemaga,
* võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada.

PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat:

ALUSTEKST
* omaenda mõtted, arvamused, seisukohad,
* tunnis arutatu, raamatutest loetu,
* teadaolevad faktid,
* teiste, autoriteetide arvamused,
* igalt poolt mujalt kuuldu,
* näited elust.

Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas – erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu!

KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita.

TEE NII:
Mõtlega hoolega läbi, mis teemal sa oskaksid kõige paremini kaasa rääkida, millise puhul oleks sul enim seisukohti ja näiteid tuua.

Pane lühidalt (näiteks märksõnadena) kirja, mis mõtted jne sul antud teemaga seoses meenuvad.
Nüüd tuleb raskeim osa: proovi teha kava, paiguta teemaga seostuvad mõtted loogilisse järjekorda – millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne.

Kirjuta valmis sissejuhatus (äärmisel juhul võid seda ka hiljem teha).

Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel.

Ära unusta taandridu – neid võib julgelt kasutada.

Kirjuta kokkuvõte.

LOOGIKA- JA SEOSEVEAD kirjandites

* Sissejuhatuses mainitakse asjaolusid, millest hilisemas kirjandis juttu ei tehta, või kui tehakse, siis ebasobivas mahus, st mainimise tasandil. Alustuses esitatav materjal peab olema sobivates proportsioonides põhiosas käsitletud.

* Sissejuhatuses esitatakse lausa pealkirjaga või ka põhiosas esinevaga vastuolus olevaid väiteid.
Kokkuvõttes lisatakse uudne, seni käsitlemata idee, mis jääb justkui õhku.

* Kokkuvõttes väidetakse vastupidist pealkirjas esitatule ja põhiosas käsitletule. Juhtuda võib see näiteks siis, kui mitme teemat kaitsva idee ja näite järel käsitleb kirjutaja lõpetuseks ka ühte vastuargumenti. Kui viimane tundub liialt veenev, võib laps automaatselt moodustada selle põhjal ka kokkuvõtte.

* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid esitatud ebaloogilises või lihtsalt ebasobivas järjekorras. Niisuguse kirjandi mõtted on esitatud läbisegi, võib muuta kogu töö arusaamatuks.

* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid osa mõtted korduvad põhjendamatult mitmes lõigus, kusjuures lisatud ei ole ühtegi uut nüanssi. Muudab mõttekäigu segaseks, ebaloogiliseks.

* Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid omavahel sidumata, see tähendab, et seisavad üksteisest eraldi. Halvemal juhul pole õpilane suutnud eristada neid taandridadegagi.

* Teemakohaste kenasti seotud ideede hulka on järsku lisatud sobimatuid, teemaga üldse mitte haakuvaid väiteid. Muudavad teksti arusaamatuks, ebaloogiliseks.

* Teemakohaste ideede hulgas esineb vastandlikke mõtteid. Need võivad esineda erinevates lõikudes, kuid ka ühe lõigu piires, halvemal juhul isegi ühes lauses (mõned kirjutavad väga pikki ja lohisevaid lauseid).

* Kõik tekstis esinevad väited on seotud teemaga, kuid neid ei mingilgi moel kinnitatud, ilmestatud. Seda võib juhtuda ka laia silmaringiga tublide kirjutajate puhul, kellel on suur hulk ideid, mille vahel ei osata valida. Süvenemise ja teema põhjalikuma käsitlemise asemel kujuneb välja hoopis üksteise otsa kuhjatud ideede loetelu.

* Muidu normaalses, arusaadavas töös võib kohati esineda ka täiesti loogikavabasid järeldusi ja seoseid või absurdseid väiteid. Kindlasti on kirjutajal olnud oma idee, mida ta soovis esitada, kuid konarlik väljendusoskus on selle hävitanud.

* Sage on ka sisutühjade, mõttetute „sõnakõlksude“, hüüdlausete moodustamine, eriti töö lõpuosas, kokkuvõttes.

Stiiliküsimused

* Isikuvormi valik (mina, tema, meie, nemad, mitte mingil juhul sina-vorm). Ära kasuta ühe lause piires erinevaid vorme.
* Kasuta ühtset ajavormi (olevik või lihtminevik).
* Väldi erinevaid kõneviise ühes lauses (tingiv, kindel jm).
* Jälgi, millist käänet nõuab tegusõna. ( sarnanema millega, arvestama seda, põhineb millel jne).
* Ühilda tegusõna ja käändsõna ainsus ja mitmus (perekond soovib, mitte perekond soovivad jne).
* Sõnajärjestus, kõrvallause asukoht olgu paigas – täpselt vastava sõna järel, eristatud komadega.
* Ebatäpne asesõna kasutamine (ta – kes, kui juttu on olnud mitmest, me – kes, kui pole eelnevalt täpsustatud)
* Sõnatüvede, sõnade, väljendite kordused lause, lõigu piires. Otsi sünonüüme, asenda igal võimalusel!
* Liiga pikad, lohisevad, selgusetud laused (muuda mustandis kaheks-kolmeks selgeks lauseks) või liiga lühikesed, ühetaolised laused.
* Lausetes sisalduvad ebaolulised, tähendust mittekandvad sõnad ja väljendid (siis, kui, nagu, oma jne). Võta lausetest kõik sellised välja.
* Poolikud, ebaterviklikud laused (jälgi öeldist).
* Liigne üldsõnalisus (Kõik teevad, mitte keegi ei tee, mitte kuskil mitte kunagi ei toimu, alati ja igal pool, siis hakkasime minema).
* Ajamäärus olgu alalütlevas käändes (Järgmisel aastal, eelmisel päeval, igal kuul – millal).
* Kaudkõne õige moodustamine (Ema ütles, et ta läheb poodi jne).
* Numbrid 1–9, 100, 1000 – kirjuta sõnadega, ülejäänud numbritega.
* Ära kasuta erilise vajaduseta lühendeid, sulgusid, mitte mingil juhul slängi.
* des- ja nud-, tud-lauselühendi õigekiri (Koju minnes lähen poest läbi. Koju jõudnud, hakkan õppima.)
* Nii lauselühendis kui põhilauseosas on tegija üks ja sama! – antud juhul - mina).
* NB! Õige on osa lapsi, osa lastest, mitte mingil juhul osad lapsed! Mõni inimene, mitte mõned inimesed.
* Enamik koole, enamus jahu, enamikul juhtudel, enamikus koolides, vahel = mõnikord, vahest = ehk, eespool = eel, eelöeldu = eespool öeldu, tulen järele, vaatan järele, seaduse järgi, enne tundi, ennem = pigem, sama hea, vedelen niisama, asi = ese, midagi materiaalset, käega katsutavat
Kogu aeg, minu meelest – lahku

(Tallinna 21. Kooli emakeeleõpetaja Sanne Haabi loengumaterjalid)

9.b klass eesti keel ja kirjandus

5.10 TK lauseliikmed

Eesti vanem kirjandus
Lauseliikmed
http://arhiiv.koolielu.ee/files/LausePoint%5b1%5d.ppt

Tööleht 1
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075
Tööleht 2
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030103?txtid=4075

Lauseliikmed
http://lemill.net/content/exercises/lauseliikmed/view

12.klass kirjandus

11.klass klassijuhatamine

11.klassis ostame eesti keele õpiku ja TV .Hind 10.54. Raha korjame esimesel koolinädalal.
ÕPIK
http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=1&scid=11?&nid=1&type=class&nid=1&type=class
TV
http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=1&scid=11?&nid=2&type=classhttp://www.blogger.com/img/blank.gif

6.oktoobriks(neljapäev) olen broneerinud piletid Rakvere Teatri etendusele "Nullpunkt". http://rakvereteater.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=753&Itemid=38
Pileti hind 9.10.Ootan rohket osavõttu! (PILETID ON MÜÜDUD.)

10.klass eesti keel

Hakkasime õppima eesti keele kujunemist, sugulaskeeli ja murdeid
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1


Venemaa Föderatsiooni uurali põlisrahvaste arvukuse muutused aastatel 1989–2002 (1989. ja 2002. a rahvaloenduste andmetel).[2]

Ametlikke keeli vene keelele lisaks võivad Venemaal kehtestada oma territooriumil ainult vabariigid. Praegu on riigikeele staatus oma vabariikides mari (niidu- ja mäemari), mordva (ersa ja mokša), udmurdi ja komi keelel. Karjala Vabariigis kehtib ametlikuna ainult vene keel. Venemaa keeleseadus, mille järgi Venemaa ametlikud keeled peavad kasutama kirillitsal põhinevat graafikat, teeb karjala või vepsa keelele ametliku staatuse andmise ka tulevikus keeruliseks.

	Emakeele kõnelejaid 1989	Emakeele kõnelejaid 2002	Muutus %
Mordvalased	740 000	615 000	-17%
Udmurdid	506 000	464 000	-8%
Marid	527 000	488 000	-7%
Komid	239 000	217 000	-9%
Permikomid	105 000	94 000	-10%
Karjalased	61 000	53 000	-13%
Handid	14 000	14 000	0%
Mansid	3 000	3 000	0%
Neenetsid	27 000	32 000	+19%
Sölkupid	1 700	2 000	+18%
KOKKU	2 223 700	1 982 000	-11%

21.09 TK ÕS-i kasutamise peale
Märkide tähendus
Lühendid ja stiilivaldkonna märgendid
Tüüpsõnad
Käänamine/pööramine
Tähenduse leidmine
Rööpsed vormid( mõlemad lubatud - näit lõppeb ja lõpeb)

Õpime ÕS-i kasutamist
http://www.eki.ee/dict/qs/
http://failid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/peegel2/peeg.html

11.klass eesti keel

Võõrsõnad
http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/voorsonad.html

3.10 TK täheortograafia 11.a
10.10 TK täheortograafia 11.b

Täheortograafia
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=6

11.klass kirjandus

6.10 LT 1 11.a
4.10 LT 1 11.b

LK "JEVGENI ONEGIN"
26.09 11.a
27.09 11.b

Mis on romantism?
http://www.avita.ee/pdf/Maailmakirjandus%2Fkaks%20kultuurit%FC%FCpi.pdf

10.klass kirjandus

9. klass ühiskonnaõpetus

Materjal, mille eest on saadud puudulik hinne või mis on vastamata, tuleb omandada ja 10 päeva jooksul vastata (kaks neljapäeva 16.00-17.30 kab 204).

EESTI RIIKLIK KORRALDUS

http://www.meis.ee/raamatukogu?action=download2&book_id=197 LK 35-42

1. Kas Eesti on vabariik või kuningriik ehk milline on Eesti Vabariigi riigikord?
2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja?
3. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse?
4. Kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikest hääleõiguslikud?
5. Nimetage kaks viisi, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel.
6. Kas Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel osalemiseks on vajalik Eesti kodakondsus?
7. Kas Eesti saab iseseisvusest loobuda?
8. Kas Eesti on föderaalne või riiklikult korralduselt ühtne riik?
9. Milline seadus on Eesti Vabariigis kõrgeima jõuga?
10. Kus avaldatakse Eestis seadused?
11. Mis põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute
tegevus?
12. Mis on Eesti Vabariigi riigikeel?
13. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks.
14. Mida on kujutatud Eesti Vabariigi suurel ja väikesel riigivapil?
15. Mis on Eesti rahvuslikud rikkused ja kuidas toimub nende kasutamine?


9.a 12.09 ja 9.b 13.09
Õpi hümn pähe, leiad siit:
http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/suembolid/index.html

Riiklike sümbolite kohta õpi siit:
http://www.meis.ee/raamatukogu?book_id=20http://www.blogger.com/img/blank.gif
(lk 16-18)

8.klass eesti keel ja kirjandus

Õpime ÕS-i kasutamist
http://www.eki.ee/dict/qs/

Mis on romantism?
http://www.avita.ee/pdf/Maailmakirjandus%2Fkaks%20kultuurit%FC%FCpi.pdf