Tiitelleht ja sisukord
http://www.upload.ee/download/1721178/ba87e1eaf6ab71940b1/Tiitelleht.doc
Mis on referaat?
Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut.
Kirjalikud tööd esitatakse paberil formaadiga 210 x 297 mm (formaat A4).
Lehekülje vormindamisel tuleks kasutada järgmisi formaate:
ülalt ja alt - 2,5 cm;
paremalt - 2 cm;
vasakult - 3 cm.
Tekst tuleb rööpjoondada.
Kasuta püstkirja Times New Roman suurusega 12 ja reavahet 1,5.
Tekstilõigud eralda üksteisest täiendava reavahega.
Pealkirjad kirjuta suuremalt(14 p) või tee need paksuks.
Allajoonimist referaadis ei kasutata!
Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt.
Töö kõik lehed tuleb nummerdada, kusjuures arvesse võetakse ka lehed, kus asuvad tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita.
Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka.
Referaadi pikkus
Referaadi pikkuseks on 7-10 lehekülge.
Referaadi teema
Teema või teemavaldkonna annab aineõpetaja.
Referaadi allikmaterjal
Õpetaja annab õpilastele 4-6 allikmaterjali raamatutest, ajalehtedest, ajakirjadest või internetilehekülgedelt, millest õpilane peab kasutama vähemalt kolme. Õpilane võib leida ka ise allikmaterjali.
Referaadi ülesehitus
Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa.
- Tiitelleht
- Sisukord (vajadusel)
- Sissejuhatus
- Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotused)
- Kokkuvõte
- Kasutatud materjalide loetelu
- Lisad (vajadusel)
Kasutatud materjal
Kasutatud kirjandus esitatakse järgmiselt:
Autor (v. koostaja) - perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta.
Raamat:
Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. number
Artikkel ajakirjast:
Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas//Vikerkaar. 1991, nr 6.
Artikkel ajalehest:
Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale//Postimees. 2000. 11. august.
elektrooniliste (interneti) materjalid:
Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev.
Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007)
Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja sind juhendab ja aitab, siis ka tema nimi.
Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha.
Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud.
Referaadi põhiosa võid jaotada teemakohasteks peatükkideks.
Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutad, mida sa tööd tehes ise uut teada said ja milline on sinu arvamus sellest.
Kasutatud kirjandus on viimasel lehel ja seal on tähestikulises järjekorras ära toodud autorid, kelle materjale oled kasutanud. Kõikidele lõpus ära toodud autoritele peab olema referaadis viidatud.
Viitamine
Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseenesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend või et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi.
Kui kasutatakse teise autori materjale, siis on viitamine kohustuslik. Muidu minnakse vastuollu autorikaitse seadusega. Viitamine on ka selleks vajalik, et lugeja saaks kirjapandut allikate järgi ise kontrollida või edasi uurida.
Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Meie kasutame viitamisttöö sees autori nime, aastaarvu ja lehekülje numbritega. Oluline on, et kogu töös viidatakse ühte moodi!
Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta. (Kask 1994, lk 129). Kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele, on eesnimetäht vajalik, nt (Kask, M. 1998, lk 50), (Kask, L.1996, lk 100)
Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid)
Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis.
Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama. Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks.
Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1
Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu.
