Järelevastamine toimub
27.12 kl 8.30-12.00 kab 204
03.01 kl 8.30-11.00 kab 204
20.12.11
8.12.11
11. klass klassijuhatamine
11.a klassi jõuluhommik on 22.12 1.ja 2.tund. Kaasa võtta kingipakk 5 euro väärtuses.
11.b jõululõuna on 20.12 kell 12.00 - 14.00 Bamboo Gardenis.
Gümnaasiumi jõuluaktus on 20.12 kell 14.20 koolis. Osavõtt on kohustuslik.
11.b jõululõuna on 20.12 kell 12.00 - 14.00 Bamboo Gardenis.
Gümnaasiumi jõuluaktus on 20.12 kell 14.20 koolis. Osavõtt on kohustuslik.
1.12.11
11. klass kirjandus
13.12 klassikirjand 11.b (kodukirjand,esitamise tähtaeg 9.01)
15.12 klassikirjand 11.a (kodukirjand,esitamise tähtaeg 9.01)
19.12 LK "Dorian Gray portree" 11.a
20.12 LK "Dorian Gray portree" 11.b
1.12 LT 2 11.a
15.12 klassikirjand 11.a (kodukirjand,esitamise tähtaeg 9.01)
19.12 LK "Dorian Gray portree" 11.a
20.12 LK "Dorian Gray portree" 11.b
1.12 LT 2 11.a
12. klass eesti keel
6.12 KT komad (Õ lk 183-197)
Harjutage komasid
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=1
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=2
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=3
Harjutage komasid
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=1
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=2
http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=11&test=3
10. klass eesti keel
Keel kui märgisüsteem
KT 10.01 10.b
9.01 10.a
Sünonüümia,homonüümia,polüseemia
Paronüümia ÕPI KT-ks
Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
ENNE varem ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem Ennem surm,kui niisugune elu!
VAHEL mõnikord, võib olla ka asend Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla Vahest tuleb ta täna?
VAST äsja, nüüdsama, alles ▪ Vast valminud maja. Vast valitud juhatus. On see vast nali!
Väike paronüümisõnastik
http://engine.koduleht.net/templates/keelehooldekeskus/files/mdl_files.php/Mandra_Plado_Vaike_paronuumisonastik.indd.pdf
KT 10.01 10.b
9.01 10.a
- Nimeta keele funktsioonid.
- Mis on keelemärk?
- Nimeta keelemärgi kaks poolt.
- Mis on märgisüsteem?
- Mis on lihtmärk?
- Mis on liitmärk?
- Mis on polüseemia?
- Mis on homonüümia?
- Mis on paronüümia?
- Mis on sünonüümia?
- Nimeta lisaks keelemärgisüsteemile veel üks märgisüsteem
Sünonüümia,homonüümia,polüseemia
Paronüümia ÕPI KT-ks
Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
ENNE varem ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem Ennem surm,kui niisugune elu!
VAHEL mõnikord, võib olla ka asend Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla Vahest tuleb ta täna?
VAST äsja, nüüdsama, alles ▪ Vast valminud maja. Vast valitud juhatus. On see vast nali!
Väike paronüümisõnastik
http://engine.koduleht.net/templates/keelehooldekeskus/files/mdl_files.php/Mandra_Plado_Vaike_paronuumisonastik.indd.pdf
10. klass kirjandus
KLASSIKIRJAND 11.01 10.a ja 10.b
LT 2 10.a ja 10.b 7.12
http://www.google.ee/search?q=sa%20%C3%A4ra%20v%C3%B5ta%20seda%20asja%20nii%20traagiliselt&ie=UTF-8&hl=et
Küsimused
1. Millised olid kirjandusõpetaja Tõnu illusioonid, milline aga tegelikkus?
2.Mida arvate järgmistest mõtetest? Missuguseid probleeme need tsitaadid illustreerivad?
„Ma saan aru, et sind kui õpsi see ärritab, aga kõik ei pea ju lugema mingeid Tammsaaresid ja Dostojevskeid. Praegu on maailmas palju muudki huvitavat.[…] Lihtsalt pole enam aega igasuguste juturaamatute jaoks.“
Minu arvamus:
Ma ei ole selle mõttega nõus...
Ma arvan samamoodi…
Olen isegi seda kogenud…
See pani mind môtlema sellele, et …jne
„Ma kujutasin ette, kuidas ma hakkan koos oma õpilastega lugema häid raamatuid, tõesti häidraamatuid, mitte mingit hallitanud kohustuslikku kirjandust, ja kui me pärast klassis juttu ajame,raamatutest vestleme, teeme seda, mida mina alati kooli ajal teha igatsesin, aga minul polnud seevõimalik…[…] Mina tahtsin olla selline õpetaja, keda ma ise taga igatsesin, aga nüüd tuleb välja, et see ei õnnestu. Enam ei igatse minusugust mitte keegi! Ma jäin hiljaks!“
Minu arvamus:
„Ma seisan klassi ees ja vaatan neid, ma räägin neile raamatutest, mida ma omal ajal armastasin;raamatutest, mida ma lugesin kolm korda, viis korda, kümme korda, mis olid mul peas!Raamatutest, mis olid mulle kallid, mida ma lugesin igal vabal hetkel, vabatahtlikult, ja oleksin lugenud ka siis, kui mind oleks keelatud, salaja oleksin ma neid siis lugenud! Keldris, teki all, ükskõik kus! Ma räägin neile nendest raamatutest ja küsin: olete te lugenud? Ei, vastavad nemad. Lugege siis, ütlen mina. Ei viitsi, ei taha, milleks?“
Minu arvamus:
„Nad ei ole lugenud ühtegi raamatut, mida ma kalliks pean, nad ei ole näinud ühtegi filmi, mida ma austan, nad on täiesti võõrad, teisest maailmast, nad on ufod!“
Minu arvamus:
Antiikkirjandus
KAS TUNNED JUMALAID?(test)
http://koolielu.sauropol.com/public/jumalad4.htm
Kreeka jumalad
http://www.youtube.com/watch?v=WP_NeirFIkM
http://www.youtube.com/watch?v=iMzNPEHNxcc
LT 2 10.a ja 10.b 7.12
http://www.google.ee/search?q=sa%20%C3%A4ra%20v%C3%B5ta%20seda%20asja%20nii%20traagiliselt&ie=UTF-8&hl=et
Küsimused
1. Millised olid kirjandusõpetaja Tõnu illusioonid, milline aga tegelikkus?
2.Mida arvate järgmistest mõtetest? Missuguseid probleeme need tsitaadid illustreerivad?
„Ma saan aru, et sind kui õpsi see ärritab, aga kõik ei pea ju lugema mingeid Tammsaaresid ja Dostojevskeid. Praegu on maailmas palju muudki huvitavat.[…] Lihtsalt pole enam aega igasuguste juturaamatute jaoks.“
Minu arvamus:
Ma ei ole selle mõttega nõus...
Ma arvan samamoodi…
Olen isegi seda kogenud…
See pani mind môtlema sellele, et …jne
„Ma kujutasin ette, kuidas ma hakkan koos oma õpilastega lugema häid raamatuid, tõesti häidraamatuid, mitte mingit hallitanud kohustuslikku kirjandust, ja kui me pärast klassis juttu ajame,raamatutest vestleme, teeme seda, mida mina alati kooli ajal teha igatsesin, aga minul polnud seevõimalik…[…] Mina tahtsin olla selline õpetaja, keda ma ise taga igatsesin, aga nüüd tuleb välja, et see ei õnnestu. Enam ei igatse minusugust mitte keegi! Ma jäin hiljaks!“
Minu arvamus:
„Ma seisan klassi ees ja vaatan neid, ma räägin neile raamatutest, mida ma omal ajal armastasin;raamatutest, mida ma lugesin kolm korda, viis korda, kümme korda, mis olid mul peas!Raamatutest, mis olid mulle kallid, mida ma lugesin igal vabal hetkel, vabatahtlikult, ja oleksin lugenud ka siis, kui mind oleks keelatud, salaja oleksin ma neid siis lugenud! Keldris, teki all, ükskõik kus! Ma räägin neile nendest raamatutest ja küsin: olete te lugenud? Ei, vastavad nemad. Lugege siis, ütlen mina. Ei viitsi, ei taha, milleks?“
Minu arvamus:
„Nad ei ole lugenud ühtegi raamatut, mida ma kalliks pean, nad ei ole näinud ühtegi filmi, mida ma austan, nad on täiesti võõrad, teisest maailmast, nad on ufod!“
Minu arvamus:
Antiikkirjandus
KAS TUNNED JUMALAID?(test)
http://koolielu.sauropol.com/public/jumalad4.htm
Kreeka jumalad
http://www.youtube.com/watch?v=WP_NeirFIkM
http://www.youtube.com/watch?v=iMzNPEHNxcc
9. klass eesti keel ja kirjandus
14.12 klassikirjand 9.b
15.12 LK " Kõrboja peremees" 9.b
12.12 klassikirjand 9.a
1.12 KT "Eesti vanem kirjandus" ja 9.b
Suur ja väike algustäht
http://eestikeel.sauropol.com/ ÕPPEMATERJAL
Kordamisküsimused KT kirjandus
(A+T) - autor ja teos
Kontrolltöö õppimisel on teile abiks
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2522
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2523
15.12 LK " Kõrboja peremees" 9.b
12.12 klassikirjand 9.a
1.12 KT "Eesti vanem kirjandus" ja 9.b
Suur ja väike algustäht
http://eestikeel.sauropol.com/ ÕPPEMATERJAL
Kordamisküsimused KT kirjandus
- Mis on kroonika?
- Mis sajandil on kirjutatud Läti Henriku kroonika?
- Mis on Maarjamaa?
- Milline on I eestikeelne raamat,millal ilmus,kes on tõlkijad?
- Mis on katekismus?
- Millal ilmus I eestikeelne piibel,kes oli tõlkija?
- Mis on ood ?(A+T)
- Mis on pastoraal? (A+T)
- Mis on müüt?(A+T)
- Mis on eepos?(A+T)
- Nimeta 1 eepos?(A+T)
- Mis ajalehte andis välja J.V.Jannsen?
- Nimeta L.Koidula luuletusi.
- Millistel teemadel rääkis C.R.Jakobson oma isamaakõnedes?
- Lugemistest
(A+T) - autor ja teos
Kontrolltöö õppimisel on teile abiks
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2522
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2523
8. klass eesti keel ja kirjandus
LK "Kärbeste jumal" on üle viidud 14.12
15.12 klassikirjand
1.12 TK SÜNONÜÜMID, ANTONÜÜMID, HOMONÜÜMID, PARONÜÜMID
Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
ENNE varem :ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem :Ennem surm,kui niisugune elu!
VAHEL mõnikord, võib olla ka asend: Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla: Vahest tuleb ta täna?
VAST äsja, nüüdsama, alles : Vast valminud maja. Vast valitud juhatus. On see vast nali!
15.12 klassikirjand
1.12 TK SÜNONÜÜMID, ANTONÜÜMID, HOMONÜÜMID, PARONÜÜMID
Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
ENNE varem :ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem :Ennem surm,kui niisugune elu!
VAHEL mõnikord, võib olla ka asend: Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla: Vahest tuleb ta täna?
VAST äsja, nüüdsama, alles : Vast valminud maja. Vast valitud juhatus. On see vast nali!
Tellimine:
Postitused (Atom)