10. klass eesti keel

Õpime keele olemust ja  funktsioone

Keel kui kommunikatsioonivahend
Keele vahendusel edastavad suhtlejad teineteisele uut informatsiooni.
See toimub signaalide abil.
Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi,
jagada korraldusi, esitada küsimusi, valetada, st anda
pettesignaale.

Keel kui mõtlemisvahend
Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul,
st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena.
Samas pole kogu mõtlemine keeleline -
osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed.

Keel kui suhete hoidja
Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse,
kui see, mida öeldakse. Inimesed
räägivad ebaolulistest asjadest,
kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka
mitteverbaalne kommunikatsioon.

Keel kui emotsioonide väljendaja
Emotsioonide väljendamine keeles
 toimub enamasti sõimusõnade vahendusel,
kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng.
Lisaks sellele võib emotsioone väljendada
mitteverbaalselt (nutt, naer).

Keel kui identiteedi kandja
Emakeel väljendab rahvusidentiteeti,
st kuulumist selle keele kõnelejate hulka.
 Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti.
Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis.

Keel kui loitsimisvahend
Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist.
Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse,
võib enesesisendus räägitu tõeks muuta.

Keel kui kultuuri kandja
Keeles kujunevad sellised sõnad,
 mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks.
Seega väljendab keel selle ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet.

Test 1  2.10
Test 2  27.11
Test 3  16.04

Kirjand 1  6.11
Kirjand 2  11.12
Kirjand 3 14.05