17.10 TV h 6, B osas tahan teada ka sõnade tähendusi. Korda i ja j õigekirja.Teen tunnikontrolli.
10.10 korda üle hääliku pikkuse märkimine ja kaashäälikuühendi reegel eranditega. Teen tunnikontrolli.
Harjuta täheortograafiat http://opetaja.edu.ee/ortograafia/
Kõik häälikud, v.a b, d, g, f ja š, kirjutatakse ühe tähega, kui nad on lühikesed, ja kahe tähega, kui nad on pikad või ülipikad.
Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir.
.
Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g:
- liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool;
- liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige);
liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; - sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, künd/ma – künd/sid, künd/ku, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, kodakond/ne – kodakond/sete, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt, alg/ne – alg/se, jõud/us – jõud/sa, jõud/sale;
NB! 1) – 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. - võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, gangster.
- kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revanš, borš; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev
l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik.
Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s.
Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi,
- liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, šeffki, tušški, luukki, saakki;
- liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude sugukond tülllased (tüll + lased, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond;
- liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri;
- nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud.
