12.a 1.11 ja 12.b 6.11
Salinger "Kuristik rukkis"/V. Nabokov "Lolita"
http://www.avita.ee/pdf/valiskirj1.pdf
1.10.12
12. klass eesti keel
ESMASPÄEVAL, 15.10 on eesti keele asemel 3 tundi matemaatikat nii 12.a-l kui 12.b-l. 4. tund on vene keel, mis on samuti koos.
Kodune ülesanne TV h 61
12.a 18.10
12.b 16.10
Koondlause http://opikirjavahemargidselgeks.weebly.com/koondlause.html
8.10 TEST 1 (neli esimest tundi). Kohal olla õigeaegselt, sest hilinejad testile ei pääse!
LK 5-6 ON LUGEMISTESTI JA KIRJANDI HINDAMISJUHENDID
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/eesti_keele_riigieksami_eristuskiri.pdf
11. klass kirjandus
Kirjand 7.11
Õpilane kirjutab vähemalt 400 sõnalise (2 lk) arutleva kirjandi.
Kirjandi eest on võimalik saada 60 punkti
60-54p 5
53-45p 4
44-30p 3
Statistika 2011. aasta rahvaloenduselt(eesti keelt emakeelena kõnelejad)
http://www.stat.ee/64628?parent_id=32784
http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-noorte-aina-manduv-keeleoskus-kurvastab-oppejoude.d?id=65081504
http://www.postimees.ee/987308/paljudele-euroopa-keeltele-ennustatakse-digitaalset-haabumist
Palju artikleid eesti keele hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest leiate http://portaal.eki.ee/
17.10 Jaan Kross”Keisri hull” lugemiskontroll
3.10 LT( lugemistest )1
LK 5-6 ON LUGEMISTESTI JA KIRJANDI HINDAMISJUHENDID
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/eesti_keele_riigieksami_eristuskiri.pdf
Õpilane kirjutab vähemalt 400 sõnalise (2 lk) arutleva kirjandi.
Kirjandi eest on võimalik saada 60 punkti
60-54p 5
53-45p 4
44-30p 3
Statistika 2011. aasta rahvaloenduselt(eesti keelt emakeelena kõnelejad)
http://www.stat.ee/64628?parent_id=32784
http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-noorte-aina-manduv-keeleoskus-kurvastab-oppejoude.d?id=65081504
http://www.postimees.ee/987308/paljudele-euroopa-keeltele-ennustatakse-digitaalset-haabumist
Palju artikleid eesti keele hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest leiate http://portaal.eki.ee/
17.10 Jaan Kross”Keisri hull” lugemiskontroll
3.10 LT( lugemistest )1
LK 5-6 ON LUGEMISTESTI JA KIRJANDI HINDAMISJUHENDID
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/eesti_keele_riigieksami_eristuskiri.pdf
11. klass eesti keel
31.10 TV h 4-5 tahan teada ka sõnade tähendusi.
17.10 TV h 6, B osas tahan teada ka sõnade tähendusi. Korda i ja j õigekirja.Teen tunnikontrolli.
10.10 korda üle hääliku pikkuse märkimine ja kaashäälikuühendi reegel eranditega. Teen tunnikontrolli.
Harjuta täheortograafiat http://opetaja.edu.ee/ortograafia/
Kõik häälikud, v.a b, d, g, f ja š, kirjutatakse ühe tähega, kui nad on lühikesed, ja kahe tähega, kui nad on pikad või ülipikad.
Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir.
.
Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g:
l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik.
Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s.
Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi,
17.10 TV h 6, B osas tahan teada ka sõnade tähendusi. Korda i ja j õigekirja.Teen tunnikontrolli.
10.10 korda üle hääliku pikkuse märkimine ja kaashäälikuühendi reegel eranditega. Teen tunnikontrolli.
Harjuta täheortograafiat http://opetaja.edu.ee/ortograafia/
Kõik häälikud, v.a b, d, g, f ja š, kirjutatakse ühe tähega, kui nad on lühikesed, ja kahe tähega, kui nad on pikad või ülipikad.
Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir.
.
Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g:
- liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool;
- liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige);
liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; - sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, künd/ma – künd/sid, künd/ku, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, kodakond/ne – kodakond/sete, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt, alg/ne – alg/se, jõud/us – jõud/sa, jõud/sale;
NB! 1) – 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. - võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, gangster.
- kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revanš, borš; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev
l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut:valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik.
Sõnas börs (selle börsi, seda börsi) kannab konsonantühendi pikkust r, mitte s.
Tüvi kirjutatakse nii, nagu seisaks ta eraldi,
- liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, šeffki, tušški, luukki, saakki;
- liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: lindude sugukond tülllased (tüll + lased, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond;
- liitsõnades: keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri;
- nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud.
10. klass kirjandus
3.10 teeme esimese lugemistesti( 2.10 jäi hirmsa mürina tõttu ära! ).
Õpilane saab kuni 1000-sõnalise teksti ja lahendab selle põhjal 3–4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Ülesanded eeldavad 50–100-sõnalisi (1-1,5 lk) terviklikke vastuseid.
Testi eest on võimalik saada 40 punkti.
40-36p 5
35-30p 4
29-20p 3
LK 5-6 ON LUGEMISTESTI JA KIRJANDI HINDAMISJUHENDID
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/eesti_keele_riigieksami_eristuskiri.pdf
10. klass eesti keel
Õpi ära tumedas kirjas mõisted. Selle peale teen kontrolltöö 30.10.
Keele tekke monogeneesi teooria – teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi ühes kindlas ürginimeste salgas. Kõik tänapäeva inimesed on selle salga otsesed järeltulijad.
Keele tekke polügeneesi teooria – teooria, mille kohaselt tekkis keel umbes 50 000 aastat tagasi mitmel pool maailmas iseseisvalt erinevates inimrühmades. Seda teooriat toetatakse väitega kultuuri kunsti ja tehnoloogia hüppelisest arengust just sel perioodil.
Keelte tüpoloogiline liigitus – selline liigitus, mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel.
Keelte genealoogiline liigitus – selle liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel.
Sugulaskeel – keeled, mis on põlvnenud samast algkeelest ja kuuluvad seetõttu samasse keelkonda.
Isolaatkeel – keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt.
Võrdlev-ajaloolise meetodiga rekonstrueeritakse algkeeli nii: valitakse välja keeled, mida arvatakse olevat suguluses, leitakse neist sama asja või nähtust tähistav sõna (tegelikult küll suur hulk selliseid sõnu) ja võrreldakse selle sõna häälikulisi kujusid neis keelis.Võrdluse põhjal üritatakse välja selgitada, milline oli sõna kuju algselt ja milliste muutuste tagajärjel see kujunes eri keeltes selliseks nagu praegu.
eesti maks
mordva maksa *maksa (algkeel)
mari mokš
udmurdi mus
Kuna a on esimeses silbis kahes keeles neljast, siis võib arvata, et see oli algselt nii ja mari ja udmurdi keeles toimus muutus; sama ka k ja s kohta. Sõna lõpus oli tõenäoliselt a, sest a kadumine on palju tõenäolisem muutus, kui a tekkimine sõna lõppu.
KEELE SURM toimub tavaliselt siis kui ühe keele kõnelejad lähevad mõne põlvkonna jooksul üle teise keele kasutamisele ja unustavad oma esialgse emakeele.
KEELEKONTAKTID on keeltevahelise kokkupuute tagajärjel tekkivad mõjud kontaktis olevate keelte grammatikas ja sõnavaras.
KAHESUUNALINE on selline keelekontakt, kui mõlemad või kõik kontaktis olevad keeled mõjutavad teineteist vastastikku.
ÜHESUUNALINE on selline keelekontakt, mille korral üks, tavaliselt majanduslikult võimas keel mõjutab teisi, kuid teised mõjutavad teda äärmiselt vähe.
SPRACHBUND ehk keeleliit on kahesuunalise keelekontakti tulemusel tekkinud sarnaste grammatiliste ja leksikaalsete joontega rühm keeli.
LINGUA FRANCA on keel, mida eri keele kõnelejad kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks, kuid
mis pole nende kellegi emakeel. Näiteks inglise keel.
Maailmas on 6909 keelt. See arv on hinnanguline, sest väga raske on määrata keele ja murde piiri. Kui
mõned murded lugeda omaette keelteks, oleks keelte arv suurem. Keeruline on eristada, millised keeled on
lõplikult surnud, millistel on veel kõnelejaid. Osa keeli on võib-olla veel avastamata maailma raskesti ligipääsetavates paikades.
Maailma suuremad keeled emakeelekõnelejate arvust lähtudes on
hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi, bengali, portugali, vene, jaapani, saksa keel.
SOOME-UGRI KEELI on kokku 23, kõnelejaid 23 miljonit. Riiklik iseseisvus on Ungaril, Soomel ja Eestil. Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelte hulka. Eesti keele kõnelejaid on tänapäeval maailmas umbes 1 miljonit. Enamik neist elab Eesti Vabariigis.
Eesti keele lähimad sugulased liivi ja vadja keel on tänapäevaks praktiliselt hääbunud, kummagi keele oskajaid on vaid kümmekond. Sama saatus on tabamas isuri keelt. Igapäevase suhtluskeelena tänini kasutatavatest keeltest on eesti keelele kõige lähemad soome, karjala ja vepsa keel.
Kõige suurema osa läänemeresoome keelte kõnelejaist moodustavad soomlased, keda on umbes 5 miljonit. Peale läänemeresoome keelte kuuluvad soome-ugri keelkonda veel saami ehk lapi keeled, kaks mordva keelt (ersa ning mokša), mari keel, permi keeled (komi ja udmurdi) ning ugri keeled (ungari keel ja kaks obiugri keelt: handi ning mansi).
Soome-ugri keelte kaugemad sugulased on samojeedi keeled (neenetsi, eenetsi, nganassaani ja sölkupi). Samojeedi keelte kõnelejad elavad hajali Siberis ja neid on tänapäeval vähe – kokku alla 30 000. Soome-ugri ja samojeedi keeled koos moodustavad Uurali keelkonna.
SOOME-UGRI KEELTE ELUJÕUDU TOETAVAD TEGURID
1. tugev identiteet
2. noortekultuuri olemasolu
3. suurenenud eneseteadvus
4. hõimurahvaste abi
5. riiklik rahaline toetus vähemustele
TAKISTAVAD TEGURID
1. väike osakaal üldisest rahvastikust
2. linnarahvastiku väike osakaal
3. hajutatus väljaspool oma territooriumi
4. tööstuse halb mõju traditsioonilisele
elulaadile
Õpime, mis on keelemärk
Keelemärk – Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav).Tavalisemad keelemärgid on sõnad.
Keel kui märgisüsteem - keelemärgid koos reeglitega moodustavad märgisüsteemi, mille abil moodustatakse lauseid.
Ikoon – selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt.Tüüpiline ikoon on foto.
Indeks – selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga.Näiteks suits on tule indeks.
Sümbol – selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Tüüpilised sümbolid on sõnad.
Diagramm – selline liitmärk, mille komponendid on sümbolid, mis on korrastatud nii, et tervik on ikooniline.
Keele tekke monogeneesi teooria – teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi ühes kindlas ürginimeste salgas. Kõik tänapäeva inimesed on selle salga otsesed järeltulijad.
Keele tekke polügeneesi teooria – teooria, mille kohaselt tekkis keel umbes 50 000 aastat tagasi mitmel pool maailmas iseseisvalt erinevates inimrühmades. Seda teooriat toetatakse väitega kultuuri kunsti ja tehnoloogia hüppelisest arengust just sel perioodil.
Keelte tüpoloogiline liigitus – selline liigitus, mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel.
Keelte genealoogiline liigitus – selle liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel.
Sugulaskeel – keeled, mis on põlvnenud samast algkeelest ja kuuluvad seetõttu samasse keelkonda.
Isolaatkeel – keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt.
Võrdlev-ajaloolise meetodiga rekonstrueeritakse algkeeli nii: valitakse välja keeled, mida arvatakse olevat suguluses, leitakse neist sama asja või nähtust tähistav sõna (tegelikult küll suur hulk selliseid sõnu) ja võrreldakse selle sõna häälikulisi kujusid neis keelis.Võrdluse põhjal üritatakse välja selgitada, milline oli sõna kuju algselt ja milliste muutuste tagajärjel see kujunes eri keeltes selliseks nagu praegu.
eesti maks
mordva maksa *maksa (algkeel)
mari mokš
udmurdi mus
Kuna a on esimeses silbis kahes keeles neljast, siis võib arvata, et see oli algselt nii ja mari ja udmurdi keeles toimus muutus; sama ka k ja s kohta. Sõna lõpus oli tõenäoliselt a, sest a kadumine on palju tõenäolisem muutus, kui a tekkimine sõna lõppu.
KEELE SURM toimub tavaliselt siis kui ühe keele kõnelejad lähevad mõne põlvkonna jooksul üle teise keele kasutamisele ja unustavad oma esialgse emakeele.
KEELEKONTAKTID on keeltevahelise kokkupuute tagajärjel tekkivad mõjud kontaktis olevate keelte grammatikas ja sõnavaras.
KAHESUUNALINE on selline keelekontakt, kui mõlemad või kõik kontaktis olevad keeled mõjutavad teineteist vastastikku.
ÜHESUUNALINE on selline keelekontakt, mille korral üks, tavaliselt majanduslikult võimas keel mõjutab teisi, kuid teised mõjutavad teda äärmiselt vähe.
SPRACHBUND ehk keeleliit on kahesuunalise keelekontakti tulemusel tekkinud sarnaste grammatiliste ja leksikaalsete joontega rühm keeli.
LINGUA FRANCA on keel, mida eri keele kõnelejad kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks, kuid
mis pole nende kellegi emakeel. Näiteks inglise keel.
Maailmas on 6909 keelt. See arv on hinnanguline, sest väga raske on määrata keele ja murde piiri. Kui
mõned murded lugeda omaette keelteks, oleks keelte arv suurem. Keeruline on eristada, millised keeled on
lõplikult surnud, millistel on veel kõnelejaid. Osa keeli on võib-olla veel avastamata maailma raskesti ligipääsetavates paikades.
Maailma suuremad keeled emakeelekõnelejate arvust lähtudes on
hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi, bengali, portugali, vene, jaapani, saksa keel.
SOOME-UGRI KEELI on kokku 23, kõnelejaid 23 miljonit. Riiklik iseseisvus on Ungaril, Soomel ja Eestil. Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelte hulka. Eesti keele kõnelejaid on tänapäeval maailmas umbes 1 miljonit. Enamik neist elab Eesti Vabariigis.
Eesti keele lähimad sugulased liivi ja vadja keel on tänapäevaks praktiliselt hääbunud, kummagi keele oskajaid on vaid kümmekond. Sama saatus on tabamas isuri keelt. Igapäevase suhtluskeelena tänini kasutatavatest keeltest on eesti keelele kõige lähemad soome, karjala ja vepsa keel.
Kõige suurema osa läänemeresoome keelte kõnelejaist moodustavad soomlased, keda on umbes 5 miljonit. Peale läänemeresoome keelte kuuluvad soome-ugri keelkonda veel saami ehk lapi keeled, kaks mordva keelt (ersa ning mokša), mari keel, permi keeled (komi ja udmurdi) ning ugri keeled (ungari keel ja kaks obiugri keelt: handi ning mansi).
Soome-ugri keelte kaugemad sugulased on samojeedi keeled (neenetsi, eenetsi, nganassaani ja sölkupi). Samojeedi keelte kõnelejad elavad hajali Siberis ja neid on tänapäeval vähe – kokku alla 30 000. Soome-ugri ja samojeedi keeled koos moodustavad Uurali keelkonna.
SOOME-UGRI KEELTE ELUJÕUDU TOETAVAD TEGURID
1. tugev identiteet
2. noortekultuuri olemasolu
3. suurenenud eneseteadvus
4. hõimurahvaste abi
5. riiklik rahaline toetus vähemustele
TAKISTAVAD TEGURID
1. väike osakaal üldisest rahvastikust
2. linnarahvastiku väike osakaal
3. hajutatus väljaspool oma territooriumi
4. tööstuse halb mõju traditsioonilisele
elulaadile
Õpime, mis on keelemärk
Keelemärk – Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav).Tavalisemad keelemärgid on sõnad.
Keel kui märgisüsteem - keelemärgid koos reeglitega moodustavad märgisüsteemi, mille abil moodustatakse lauseid.
Ikoon – selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt.Tüüpiline ikoon on foto.
Indeks – selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga.Näiteks suits on tule indeks.
Sümbol – selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Tüüpilised sümbolid on sõnad.
Diagramm – selline liitmärk, mille komponendid on sümbolid, mis on korrastatud nii, et tervik on ikooniline.
9. klass ühiskonnaõpetus
11.10 täida tööleht riigikogu kohta.Vastused saad põhiseadusest
http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/pohiseadus/index.html
9.a 3.10 ja 9.b 4.10 TK EESTI RIIKLIK KORRALDUS
http://www.meis.ee/raamatukogu?action=download2&book_id=197 LK 35-42
1. Kas Eesti on vabariik või kuningriik ehk milline on Eesti Vabariigi riigikord?
2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja?
3. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse?
4. Kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikest hääleõiguslikud?
5. Nimetage kaks viisi, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel.
6. Kas Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel osalemiseks on vajalik Eesti kodakondsus?
7. Kas Eesti saab iseseisvusest loobuda?
8. Kas Eesti on föderaalne või riiklikult korralduselt ühtne riik?
9. Milline seadus on Eesti Vabariigis kõrgeima jõuga?
10. Kus avaldatakse Eestis seadused?
11. Mis põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus?
12. Mis on Eesti Vabariigi riigikeel?
13. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks.
14. Mida on kujutatud Eesti Vabariigi suurel ja väikesel riigivapil?
http://www.president.ee/et/eesti-vabariik/pohiseadus/index.html
9.a 3.10 ja 9.b 4.10 TK EESTI RIIKLIK KORRALDUS
http://www.meis.ee/raamatukogu?action=download2&book_id=197 LK 35-42
1. Kas Eesti on vabariik või kuningriik ehk milline on Eesti Vabariigi riigikord?
2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja?
3. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse?
4. Kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikest hääleõiguslikud?
5. Nimetage kaks viisi, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel.
6. Kas Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel osalemiseks on vajalik Eesti kodakondsus?
7. Kas Eesti saab iseseisvusest loobuda?
8. Kas Eesti on föderaalne või riiklikult korralduselt ühtne riik?
9. Milline seadus on Eesti Vabariigis kõrgeima jõuga?
10. Kus avaldatakse Eestis seadused?
11. Mis põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus?
12. Mis on Eesti Vabariigi riigikeel?
13. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks.
14. Mida on kujutatud Eesti Vabariigi suurel ja väikesel riigivapil?
9.b eesti keel ja kirjandus
18.10 KT lauseliikmed. Harjutamiseks on tekst vihikust.Lauseliikmed http://lemill.net/content/exercises/lauseliikmed/view
17.10 klassikirjand
10.10 LK "Säärane mulk ehk..."
4.10 "10 käsku" pähe!
Eesti kirjandusest kuni XVIII sajandini
http://kirjanduslugu.edu.ee/
17.10 klassikirjand
10.10 LK "Säärane mulk ehk..."
4.10 "10 käsku" pähe!
- Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.
- Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta.
- Sina pead pühapäeva pühitsema.
- Sina pead austama oma ema ja isa.
- Sina ei tohi tappa.
- Sina ei tohi rikkuda abielu.
- Sina ei tohi varastada.
- Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu.
- Sina ei tohi himustada oma ligimese koda.
- Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma.
Eesti kirjandusest kuni XVIII sajandini
http://kirjanduslugu.edu.ee/
8.b eesti keel ja kirjandus
11.10 klassikirjand
10.10 KT SÕNALIIGID( küs vihikust)
Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
ENNE varem : ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem : Ennem surm, kui niisugune elu!
VAHEL mõnikord, võib olla ka asend: Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla: Vahest tuleb ta täna?
10.10 KT SÕNALIIGID( küs vihikust)
Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli kirjapildis osaliselt kattuvad, kuid eri tähendusega sõnad. Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik on järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi.
JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast.
ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati.
ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
ENNE varem : ENNE MÕTLE JA SIIS ÜTLE!
ENNEM pigem : Ennem surm, kui niisugune elu!
VAHEL mõnikord, võib olla ka asend: Tulge meile vahel külla! Raamatul on järjehoidja vahel.
VAHEST ehk, võib-olla: Vahest tuleb ta täna?
7. klass eesti keel ja kirjandus
29.10 KT RAHVALUULE. Küsimused on vihikus.
18.10 KT SÕNALIIGID - õpi vihikust!
18.10 LK Nullpunkt" - ainult Meidi, sest teised käisid teatris.
8.10 klassikirjand
Teatrisse läheme 9.10 kell 19.00. Kohtume teatri ees 18.45
http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/nullpunkt/
Tellimine:
Postitused (Atom)