1.10.12

10. klass eesti keel

Õpi ära tumedas kirjas mõisted. Selle peale teen kontrolltöö 30.10.

Keele tekke monogeneesi teooria – teooria, mille kohaselt tekkis keel üks kord inimkonna ajaloos Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi ühes kindlas ürginimeste salgas. Kõik tänapäeva inimesed on selle salga otsesed järeltulijad.
Keele tekke polügeneesi teooria – teooria, mille kohaselt tekkis keel umbes 50 000 aastat tagasi mitmel pool maailmas iseseisvalt erinevates inimrühmades. Seda teooriat toetatakse väitega kultuuri kunsti ja tehnoloogia hüppelisest arengust just sel perioodil.
Keelte tüpoloogiline liigitus – selline liigitus, mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel.
Keelte genealoogiline liigitus – selle liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel.
Sugulaskeel – keeled, mis on põlvnenud samast algkeelest ja kuuluvad seetõttu samasse keelkonda.
Isolaatkeel – keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt.
Võrdlev-ajaloolise meetodiga rekonstrueeritakse algkeeli nii: valitakse välja keeled, mida arvatakse olevat suguluses, leitakse neist sama asja või nähtust tähistav sõna (tegelikult küll suur hulk selliseid sõnu) ja võrreldakse selle sõna häälikulisi kujusid neis keelis.Võrdluse põhjal üritatakse välja selgitada, milline oli sõna kuju algselt ja milliste muutuste tagajärjel see kujunes eri keeltes selliseks nagu praegu.
eesti maks
mordva maksa *maksa (algkeel)
mari mokš
udmurdi mus
Kuna a on esimeses silbis kahes keeles neljast, siis võib arvata, et see oli algselt nii ja mari ja udmurdi keeles toimus muutus; sama ka k ja s kohta. Sõna lõpus oli tõenäoliselt a, sest a kadumine on palju tõenäolisem muutus, kui a tekkimine sõna lõppu.
KEELE SURM toimub tavaliselt siis kui ühe keele kõnelejad lähevad mõne põlvkonna jooksul üle teise keele kasutamisele ja unustavad oma esialgse emakeele.
KEELEKONTAKTID on keeltevahelise kokkupuute tagajärjel tekkivad mõjud kontaktis olevate keelte grammatikas ja sõnavaras.
KAHESUUNALINE on selline keelekontakt, kui mõlemad või kõik kontaktis olevad keeled mõjutavad teineteist vastastikku.
ÜHESUUNALINE on selline keelekontakt, mille korral üks, tavaliselt majanduslikult võimas keel mõjutab teisi, kuid teised mõjutavad teda äärmiselt vähe.
SPRACHBUND ehk keeleliit on kahesuunalise keelekontakti tulemusel tekkinud sarnaste grammatiliste ja  leksikaalsete joontega rühm keeli.
LINGUA FRANCA on keel, mida eri keele kõnelejad kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks, kuid
mis pole nende kellegi emakeel. Näiteks inglise keel.
Maailmas on 6909 keelt. See arv on hinnanguline, sest väga raske on määrata keele ja murde piiri. Kui
mõned murded lugeda omaette keelteks, oleks keelte arv suurem. Keeruline on eristada, millised keeled on
lõplikult surnud, millistel on veel kõnelejaid. Osa keeli on võib-olla veel avastamata maailma raskesti ligipääsetavates paikades.
Maailma suuremad keeled emakeelekõnelejate arvust lähtudes on
hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi, bengali, portugali, vene, jaapani, saksa keel.

SOOME-UGRI KEELI on  kokku 23, kõnelejaid 23 miljonit. Riiklik iseseisvus on Ungaril, Soomel ja Eestil.  Eesti keel kuulub soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelte hulka. Eesti keele kõnelejaid on tänapäeval maailmas umbes 1 miljonit. Enamik neist elab Eesti Vabariigis.

Eesti keele lähimad sugulased liivi ja vadja keel on tänapäevaks praktiliselt hääbunud, kummagi keele oskajaid on vaid kümmekond. Sama saatus on tabamas isuri keelt. Igapäevase suhtluskeelena tänini kasutatavatest keeltest on eesti keelele kõige lähemad soome, karjala ja vepsa keel.

Kõige suurema osa läänemeresoome keelte kõnelejaist moodustavad soomlased, keda on umbes 5 miljonit. Peale läänemeresoome keelte kuuluvad soome-ugri keelkonda veel saami ehk lapi keeled, kaks mordva keelt (ersa ning mokša), mari keel, permi keeled (komi ja udmurdi) ning ugri keeled (ungari keel ja kaks obiugri keelt: handi ning mansi).

 

Soome-ugri keelte kaugemad sugulased on samojeedi keeled (neenetsi, eenetsi, nganassaani ja sölkupi). Samojeedi keelte kõnelejad elavad hajali Siberis ja neid on tänapäeval vähe – kokku alla 30 000. Soome-ugri ja samojeedi keeled koos moodustavad Uurali keelkonna.

SOOME-UGRI KEELTE ELUJÕUDU TOETAVAD TEGURID
1. tugev identiteet
2. noortekultuuri olemasolu
3. suurenenud eneseteadvus
4. hõimurahvaste abi
5. riiklik rahaline toetus vähemustele

TAKISTAVAD TEGURID
1. väike osakaal üldisest rahvastikust
2. linnarahvastiku väike osakaal
3. hajutatus väljaspool oma territooriumi
4. tööstuse halb mõju traditsioonilisele
elulaadile


Õpime, mis on keelemärk












Keelemärk – Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav).Tavalisemad keelemärgid on sõnad.
Keel kui märgisüsteem - keelemärgid koos reeglitega moodustavad märgisüsteemi, mille abil moodustatakse lauseid.
Ikoon – selline keelemärk, mille tähistaja sarnaneb tähistatavaga kas visuaalselt või heliliselt.Tüüpiline ikoon on foto.
Indeks – selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga.Näiteks suits on tule indeks.
Sümbol – selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Tüüpilised sümbolid on sõnad.
Diagramm – selline liitmärk, mille komponendid on sümbolid, mis on korrastatud nii, et tervik on ikooniline.