Kirjandi kirjutamine

PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema.

NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“. Pealkirjale punkti ei pane!

Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast.

Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“

Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks.
Nende kohaselt pealkiri:
võib olla nii fraas kui ka terviklause,
ei ole liiga pikk,
osutab teksti tuumale,
pealkiri on metafooriline ja/või tabav,
pealkiri on sobiv ja üldistav,
hoidub hinnangutest
Pealkiri peab lähtuma töökäsust!


SISSEJUHATUS (kuni 1/5 tööst) juhib selle teema juurde, mis järgnevas kirjandis arutluse all on.
Sissejuhatuses
* võid põhjendada, miks sa just selle teema valisid,
* võid rõhutada teema tähtsust,
* võid mainida enda seotust selle teemaga,
* võid valitud teema ükskõik mil muul viisil sisse juhatada.
Loe tähelepanelikult läbi kirjandi töökäsk, sealt saad sissejuhatuseks mõtteid.


PÕHIOSA on tähtsaim osa, kus hakkad valitud teemal pikemalt arutlema, esitama nn tõestusmaterjali, kasutades järgnevat:
* omaenda mõtted, arvamused, seisukohad,
* tunnis arutatu, raamatutest loetu,
* teadaolevad faktid,
* teiste, autoriteetide arvamused,
* igalt poolt mujalt kuuldu,
* näited elust
Alusteksti võid kasutada 1/3 ulatuses.
Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas – erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu!

KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita.
Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad käsitlema sama teemat.

TEE NII:
Mõtlega hoolega läbi, millise teema puhul oleks sul enim seisukohti ja näiteid tuua.

Pane lühidalt (näiteks märksõnadena) kirja, mis mõtted sul antud teemaga seoses meenuvad.

Nüüd tuleb raskeim osa: proovi teha kava, paiguta teemaga seostuvad mõtted loogilisse järjekorda – millest kirjutad alustuseks, millest teisena jne.

Kirjuta valmis sissejuhatus (äärmisel juhul võid seda ka hiljem teha).

Alusta kavapunktide lahtikirjutamisega. Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel.
Ära unusta taandridu – neid võib julgelt kasutada.

Kirjuta kokkuvõte.